Tallinna muusika- ja balletikooli visioon

Tallinna muusika- ja balletikooli õppehoone ehitusplatsil valatakse praegu vundamenti. Milline võiks olla aga vaimne vundament, millele rajada uues koolis õppetöö?

EERO RAUN

Tallinna muusika- ja balletikool (TMBK) on 2020. aastal loodav riigikool, millega ühendatakse alates 1. juulist 2022 kolm pika traditsiooniga kooli: 1944. aastal loodud Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool (GOTM), 1946. aastal loodud Tallinna balletikool (TBK) ja 1961. aastal loodud Tallinna muusikakeskkool (TMKK).1 Suurem osa Eesti tulevastest kutselistest muusikutest ja tantsijatest omandab erialase hariduse just selles koolis. TMBK on valdkondlik hariduskeskus, kus saab esimese koolina Eestis omandada nii põhi-, gümnaasiumi- kui ka kutsehariduse. Olen täiendanud koolide tihedas koostöös valminud TMBK põhimäärust ja arengukava aastateks 2020–2023 ning pakun siinkohal välja ettepanekud edasiseks mõttetööks, et leida uuele koolile parim sisu.

Õppekavad

Koolide ühendamisel võetakse uues koolis kasutusele kõik sel hetkel kolmes koolis kehtivad õppekavad, mida vajadusel uuendatakse ja ühtlustatakse. TMKKs on õppekavasid kaks: põhikooli (I–IX klass) ja gümnaasiumi oma (X–XII klass). TBKs on viis õppekava: nooremas astmes põhikooli (V–IX klass) ning vanemas astmes kutsekeskhariduse ja kutsehariduse õppekava (nii klassikaline ballett kui ka kaasaegne tants). GOTMis kehtib praegu 22 õppekava, mis jaotuvad kutse-, kutsekeskharidus-, eel- ja jätkuõppe vahel. Olemasolevatele lisandub 2022. aastaks maailmamuusika eriala kahe õppekavaga. Õppekavad kui eesmärgistatud protsessikirjeldused liigenduvad kutsehariduse mudeli alusel mooduliteks (õppeaineteks), mida antakse rakenduskavade alusel. Samasugune jaotus võetakse kasutusele ka gümnaasiumis.

Gümnaasiumiastmes püütakse 2022. aasta sügisest rakendada semestriteks jaotuvat 39- või 40nädalast õppeaastat, et veidigi leevendada õppetöö ülekoormatust. Põhikoolis on hindamisperioodiks trimester.

Võimalik, et neid plaane mõjutab lähema paari aasta jooksul seaduste ja seejärel riiklike õppekavade muutumine, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse (ja kutseharidusstandardi) asemel kehtestatakse põhikooliseadus ja keskharidusseadus vms. TMBK on valmis olema katsekooli rollis, väärtustades ja arendades oma koolis võimalust saada koos õpitava erialaga nii kutsekeskharidus kui ka üldkeskharidus (ehk gümnaasiumi­haridus). See plaan on igati kooskõlas ka haridusvaldkonna aastateks 2021–2035 tehtud arengukavas rõhutatud õpivõimaluste valikurohkuse ja õpiteede paindlikkuse põhimõtetega.2

TMBKs töötatakse välja ja rakendatakse oma õppekavades metoodika, kuidas ühildada võrreldavalt õppekoormuse arvestus gümnaasiumi kursuste (1 kursus = 35 akadeemilist tundi, ainult juhendatud õpe) ja kutsehariduse ainepunktide puhul (1 EKAP = 26 akadeemilist tundi, sh nii juhendatud kui ka iseseisev õpe, sh harjutustunnid). Üks võimalus on harjutuskursuste rakendamine gümnaasiumi stuudiumis iseseisva töö arvestamiseks: see kirjeldab suurt osa õpilaste õppekoormusest, mis seni on koormusarvestusest täiesti välja jäänud. Täpsemat kirjeldamisvajadust tõestab seegi, et harjutustundide osakaal on kogu kooli ruumivajaduse juures üle 60%. Päevane harjutustundide maht erineb õpilastel erialati, kuid sageli on see noorematel rohkem kui kaks tundi ja vanematel õpilastel neli tundi päevas. Selle alusel arvestati uue hoone ruumiprogramm.

Eero Raun oli Tallinna muusika- ja balletikooli juht 17. septembrist 2018 kuni 30. juunini 2020.

Erakogu

Õppekoormuse formaalne kirjeldus peaks täpsemalt kajastama õpilaste tegelikku koormust. Õppeaasta kohta koguneb põhikoolis keskmiselt umbes 14–16 harjutuskursust, gümnaasiumis umbes 28–32 (need lisanduvad gümnaasiumis kohustuslikule 96 kursusele). Minimaalselt peaks igal erialal läbima 350 aktiivset harjutustundi, mistõttu võiks gümnaasiumi igas semestris olla kirjeldatud vähemalt 10 harjutuskursust õpilase kohta.

Seejuures tuleks leida selline lahendus, et harjutuskursuste sisu täpsemast kirjeldamisest ei kujuneks erialaõpetajatele töökoormust oluliselt suurendav kohustus. Õppekoormuse arvestusest jääb ka sel juhul ikkagi välja iseseisev töö (sh harjutustunnid), mida õpilased teevad koolivaheaegadel, aga mille täpsem hindamine oleks liiga spekulatiivne.

Õppepäeva vältel ja õppeaine raames võiks hariduspsühholoogide soovitusi järgides teadlikult kasutada vaheldumisi keskendunud ja hajusat mõtlemist. Sellise vahelduva mõtlemisrežiimi korral on õppeprotsess kõige tulemuslikum, sest ühes režiimis olles saab puhata teisest.

Õppekorraldus

Õppekorraldus on jaotatud laias laastus kaheks. Põhiõppe alla kuuluvad põhikool (üldained + muusika ja tantsu erialaõpe), gümnaasium (üldained + muusika erialaõpe) ja kutsekool (üld­ained + muusika- ja tantsuõpe kas kutsekeskhariduse või kutseharidusena). Lisaõppe alla kuuluvad enne põhiõpet stuudioõpe (tasuline) ja eelõpe (riigieelarveline) ning pärast põhiõpet jätkuõpe (riigieelarveline) ja täiendõpe (tasuline).

Sellise õppekorraldusega püütakse TMBKsse õppima tuua andekaid ja tugeva arengupotentsiaaliga õpilasi eri vanuseastmetes, kuna talent võib avalduda ja areneda erinevalt. Ühtlasi püütakse sellist õppekorraldust rakendades teha võimalikult tihedat koostööd kohalike muusikakoolide ja erahuvikoolidega, Heino Elleri muusikakooliga ning Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga, aga ka teiste kõrgkoolidega nii Eestis kui ka kaugemal. Eesmärk on suunata noore muusiku või tantsija kujunemist tervikliku õpiteekonna jooksul, mille juures kool on teadlik oma vastutusest nii õpilase vastuvõtmisel kui ka pärast talle lõputunnistuse kätteandmist. TMBK missioon on toetada õppijaid saamaks meistriks oma erialal ja õnnelikeks inimesteks tänu omandatud haridusele ja õnnestunud eneseteostusele. TMBK õpilastel peab olema erialaseid eeldusi, suur õpihimu ja rohkesti eesmärgikindlust. Edu õppetöös saavutatakse aktiivsuse ja pühendumisega ning vastutades oma õppimise eest.

Eraldi väärib rõhutamist mentorite süsteem, millega luuakse püsiv dialoog kogenud praktiku ja õppija vahel. Selle rakendamisega püüab kool toetada õppijaid nende valikuhetkedel ja kujunemisel ning vähendada õppetöö katkestajate osakaalu. Igale õppijale püütakse kujundada just talle sobivaim õpitee oma ande arendamiseks, ameti õppimiseks ja enese­teostuseks. Mentorite kaasabil suunab kool ka erialavahetust, et tasakaalustada valdkondlikku tööjõuvajadust (sh vastavalt OSKA raportitele). Mentori rolli kutsub kool erialaõpetaja kogemusega õppenõustajad, pedagoogid jt autoriteetsed spetsialisid oma koolist, EMTAst jt kõrgkoolidest, aga ka Eesti kutselistest tippkollektiividest. Kool toetab nii mentoreid kui ka kõiki õpetajaid uute metoodikate omandamisel ja katsetamisel.

Kujundame talendid tähtedeks

TMBK soosib mõtteviisi, et õpetaja on ka ise terve elu õppija rollis, muu hulgas julgetakse ka oma õpilastelt õppida, kuidas neid tulemuslikumalt õpetada. Ühiskonnas järjest süveneva killustatuse ja arusaamade partikulaarsuse taustal on see üha aktuaalsem. Hindamisel kasutatakse eesmärgistatud õpiväljundeid. TMBK väärtustab õppetöö korraldamisel õppetegevuse mõtestatust, õpilasekeskset lähenemist, erialalist pühendumist ja valdkonnaülest koostööd, mille rakendamine tänapäevases keskkonnas aitab õpilastel paremini oma võimeid realiseerida.

Põhiõppes on klassikomplektid muusika ja tantsu erialaõppe jaoks, neile lisaks aga ka väikeklassid või õpperühmad haridusliku erivajadusega õpilastele. Tantsu põhiõpe võiks tulevikus alata juba IV klassist, kuna lapsed küpsevad füüsiliselt järjest varasemas eas ning sel moel oleks võimalik saada rohkem heade eeldustega lapsi õppima tantsijaks. Sel juhul toimuks ettevalmistuskursus praeguse III–IV klassi asemel II–III klassis.

Pärast põhikooli õpitakse vahel mitme erialaõpetaja juures: nii saab õpilane mitmekesisema õpikogemuse ja see valmistab teda paremini ette kõrgkooli astumiseks.

Gümnaasiumi ja kutsekooli sisse­astumisel, samuti lõpetamisel on kattuvatel muusika erialadel võrreldava taseme kindlustamiseks ühtlustatud nõuded, vastavalt selleks ajaks uuendatud õppekavadele. Erialatundide arv nädalas varieerub muusika- ja tantsuõppes erialade kaupa ka edaspidi.

Sisseastumiskatsed võiksid 2021. aastal olla kolmes koolis koordineeritud koostöös (ristturundusega), aga 2022. aastal võiks õpilasi vastu võtta juba ühiselt, avalduse esitamisega SAISi. Iga õpilaskandidaat peab määrama erialased eelistused ja eelistatava õpitee. Kõrvuti füüsiliste sisseastumiskatsetega on sisseastumisvõimalus ka e-kanalite abiga. Vastuvõtt lõpeb põhjaliku vestlusega, mis on õppija karjääri seisukohalt määrava tähtsusega. Vestlusel analüüsitakse kujundava hindamise abil katsetel saadud tulemusi, õpilaskandidaadi huvisid ning tema eeldusi ja eelistusi eriala ja õpiteede osas.

Kooli sihid

TMBK põhiväärtused on professionaalsus, loovus, töökus ja avatus. Koolis keskendutakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste kutseliste muusikute ja tantsijate koolitamisele. Huviharidus jääb kohalike muusikakoolide ja erahuvi­koolide pärusmaaks. TMBK õpilased teavad, et paljud nende vanemad koolikaaslased on Eestile kõige enam tuntust ja tunnustust toonud kultuuritegelased. See aitab tõsta õppemotivatsiooni ja kooli reputatsiooni. TMBK õpilasi iseloomustavad vanusest sõltumata professionaalidele omane töössesuhtumine ja eneseväärikus. Selle kooli vilistlastel on põhjust olla uhke õpitud ameti üle, katuse­kambris külmetava kunstniku narratiiv jäägu lõplikult minevikku.

Loovus on TMBK läbiv väärtus, mis peegeldub uute võimaluste ja lahenduste leidmises nii õppekavaarenduses kui ka interjööri disainis ja mööblivalikus. Kõige tähtsam roll loovuse ja töökuse arendamisel on aga pedagoogikal. TMBK pedagoogid ja teised töötajad aitavad nii otseselt õppetöös kui ka kaude hoiakute ja eeskujuga kaasa õpilaste edule iseseisvas elus oma eriala professionaalide ning ka kodanike ja pereinimestena. Meistriks saamiseks tuleb harjutada, kuid harjutamise tulemuslikkuse määrab pühendumine nii kvantiteedis kui ka kvaliteedis. Harjutamist tuleb aga noorele inimesele järjekindlalt õpetada, sest see määrab tema konkurentsivõime edasises elus.

TMBK võtab vastu õppijaid kogu Eestist. TMBK visiooni järgi on koolist 2035. aastaks kujunenud Läänemere piirkonnas tuntud ja rahvusvaheliselt tunnustatud hariduskeskus, kuhu tahetakse tulla õppima ja õpetama üle Eesti, kogu regioonist ja mujalt. Välismaalt tullakse õppima eelkõige tantsijaks, aga järjest enam ka muusikuks. Teadlikuna oma missioonist rahvuskultuuri arendamisel püüab TMBK eelkõige koolitada kodumaiseid talente. Avatus välisõpilastele ja -õpetajatele aitab aga tugevdada ja avardada ka kodumaiste õppijate taset. Samuti tähendab avatus vastuvõtlikkust uutele ideedele ja lugupidamist teiste valdkondade vastu. Umbes 2035. aastast, kui statistikaameti prognoosi järgi kooliõpilaste hulk Eestis märkimisväärselt väheneb, suureneb välisõpilaste osakaal veelgi. Õppetegevusega valmistatakse kõiki õpilasi ette karjääriks rahvusvahelisel tööturul ja edukaks hakkama saamiseks tööelus.

Eraldi rõhutan endast ja teistest lugupidamise olulisust koolis. Eelarvamused pärsivad inimese suhteid, kohanemis- ja arenguvõimet. Seepärast peavad minevikku jääma mõttetult hinnangulised vastandused à la Tallinn vs. Tartu, muusikud vs. tantsijad, klassikaline vs. rütmimuusika, keelpillimängijad vs. puhkpillimängijad jne. Selliste vastanduste kultiveerimisega on osavad kultuuri- ja olupoliitikud liigagi sageli rakendanud divide et impera printsiipi ning ajanud eri kunstivaldkondade esindajad omavahel suurema raha ja tähelepanu nimel tülli. Tegelikult aetakse ju ühist asja ning huvigruppidevahelisest või žanriülesest koostööst ja lõimumisest võidavad kõik.

Asiseid arvandmeid

Õppekavade mahust lähtuvalt planeeritakse TMBK koolituskohtade arvuks pikemas perspektiivis 700–750, kasutades valemit: (eelõpe/2) + põhiõpe + jätku­õpe. Neist on põhiõppes umbes 580 õppijat, kellest umbes 450 on muusikud ja 130 tantsijad. Kui arvestada juurde ka (tasulises) stuudioõppes ja täiend­õppes osalevad õppijad, kaasab TMBK ühes õppeaastas üle 1100 õppija, mudilastest täiskasvanuteni.

Praegu on kolme kooli peale õpilaskodudes kokku ligi 100 õpilast. Uues hoones on 74 õpilaskodu kohta, mis peaks kindlustama õppimisaegse elukoha vähemalt põhikooli õpilastele. Ülejäänud majutatakse mõnes riigile kuuluvas õpilaskodus, mis asub lähikonnas (nt Tallinna majanduskooli peagi renoveeritavas õpilaskodus Nõmme tee 5). Liikumiskasvatuseks kasutatakse maksimaalselt oma maja välialasid, kolmerajalist ujulat, pilatese saali ja rütmikasaali ning polütehnikumi võimlat. 170 kohaga söökla on koolipäeva kestel liikumise tulipunkt: hommikuti pakutakse seal putru, vähemalt kolmel söögivahetunnil sooja koolilõunat ja õhtul toimuvad seal kohvikuõhkkonnas regulaarsed õpilaskontserdid. Õppijate päralt on uues koolis mitmesugused tugispetsialistid: meedik, psühholoog, füsioterapeut, Alexanderi tehnika ekspert, õppe- ja karjäärinõustajad jne.

Õppetegevuseks kasutatakse hoonest 21 597 m2, üldehituse valmimise tähtaeg on 2022. aasta juuni. Avaaktus toimub 1. septembril 2022. Sellele järgneb avafestival, millega tutvustatakse uut kultuuritemplit ka laiemale publikule. 2023. aastal tehakse kooli sisehindamine ja koostatakse arengukava järgmiseks perioodiks.

Kooli organisatsiooni struktuuri kuuluvad kehtivatest seadustest lähtuvalt hoolekogu ja nõunike kogu, direktor, nõukogu ja õppenõukogu ning õpilas­esindus. Põhiõpe on administratiivselt jaotatud muusika erialaõppeks, tantsu erialaõppeks ja üldõppeks, mida koordineerivad vastavad õppejuhid. Lisaõppe juhi korraldada jäävad stuudio-, eel-, jätku- ja täiendõpe.

Alates ühinemisest 1. juulil 2022 kasutatakse TMBKs ühtset õppeinfo­süsteemi (ilmselt Tahvli põhjal, mida HITSA praegu arendab). Ühendamisest hakkab kehtima ka ühtne palgasüsteem koos uue palgajuhendi ja õpetajate koormusnormide ühtlustamisega. Kool väärtustab oma töötajate panuse suurust õppetöösse ja kooli arendamisse ka materiaalselt. TMBK sõlmib kõigi töötajatega ühtse vormi järgi koostatud töölepingud (koos uuendatud ameti­juhenditega), täpsema koormuse selgumisel ka töölepingu lisad.

Lõpetuseks

Senised kolme kooli töötajate ühised visiooniseminarid ja muud ühisüritused on näidanud, et kas– ja miks-küsimuste asemel on fookusesse tõusnud järjest detailsemad kuidas-küsimused. Loodetavasti annab see ülevaade mõnele neist vastuse.

Kolm kooli on juba praegu üha rohkem ajas (ja peagi ka ruumis) lõimuv kooli­pere. TMBKs kujuneb kindlasti terviklik õpetajaskond, kuhu koonduvad parimad õpetajad, unikaalsete oskuste, teadmiste ja kogemustega tippspetsialistid, kelle töö väärib austust ja lugupidamist. Kooli saatuse suunamisel on peale pühendumise vaja külma pead ja sooja südant.

TMBK ei ole tavapärane kool, mistõttu ka selle loomine ei pea kinni jääma tavapärastesse standarditesse. Avatus koostööks ja vastastikku lugupidavaks aruteluks ning selgus ja läbipaistvus avaliku sektori ressursside kasutamisel ja valikute põhjendamisel olgu väärtused, millest lähtuvad algusest peale veendunult kõik, kes kooliloomes osalised.

Tänan kõiki häid kolleege senise järjest tihedama ja üha enam meid lähendanud koostöö eest ning soovin peatset ootamatu interregnum’i lõppemist. Tänan südamest ka kõiki kolleege, kelle kaasabil on valminud see artikkel. Parimat haridust andev kool väärib kindlasti ka parimat juhtimist nii koolis endas kui ka koolipidajalt.

1 Tallinna Muusika- ja Balletikool. https://www.hm.ee/et/tallinna-muusika-ja-balletikool

2 Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. – Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht