Talve võlumaa

Iren Lill

Talve galakontsert: klavessinistid Imbi Tarum, Marju Riisikamp, Ene Nael, Iren Lill, Ele Sonn, Julia Ageyeva-Hess, Kristiina Are, Lembit Orgse ja Reinut Tepp ning vanamuusikaansamblid Rondellus,  Cantores Vagantes ja keelpillikvartett KELT . 11. II Eesti teatri- ja muusikamuuseumi saalis.        Eeldusi heaks muusikuks saada ei ole antud väga paljudele. Veel vähem on neid, kellest tõepoolest saavadki head muusikud. Head muusikud oleksid täbaras olukorras, kui poleks häid pille. Kes teevad häid pille? Loomulikult head pillimeistrid. Kui üks heliteos jõuab kuulajani, on lisaks helilooja hingele ja südamele seal sees ka esitaja ja pillimeistri hing ja süda. Nende kokkukõlamisel sünnib ime. 

Räägitakse, et maailmas on iga viie miljoni elaniku kohta üks klavessiinimeister. Meil on olnud õnne, et Baltimaade ühtekokku umbes seitsme miljoni elaniku hulka sattunud ainus klavessiinimeister Peeter Talve sündis just Eestisse. 7. veebruaril möödus sellest sündmusest 50 aastat, mida Eesti klavessiinisõprade tsunft otsustas koostöös Eesti teatri- ja muusikamuuseumiga pidulikult tähistada. Muuseumi väike saal sai otsast otsani täis Peeter Talve valmistatud pille ja huvilistel oli võimalus neid seal mõne päeva  vältel imetleda. Näitus päädis galakontserdiga, kus erinevatelt ansamblitelt ja solistidelt kõlas muusikat keskajast kuni tänapäevani, viimast kõige otsesemas mõttes, sest kontserdi noorim esineja, algaja klavessiinimängija Tuudur Utt esitas omaloomingulise improvisatsioonilise pala „Sajab lund”.       

Osaliselt just tänu Peeter Talvele, pillimeistrile, kes on eesti klavessiinimängijatel n-ö omast käest võtta, on saanud võimalikuks klavessiiniõpetuse hoogustumine Eestis: nii alg- kui keskastme õpe toimub peaaegu eranditult Talve ehitatud pillidel. 

Tema käe all valminud ajaloolistest klahvpillidest on Eestis praegu umbes 25, neist koolides 10, muusikamuuseumis üks ning ülejäänud eraisikute valduses. Lisaks on tellimusi tulnud ka välismaalt, sest isegi suurel Venemaal leidub selliseid meistrimehi vaid ühe käe sõrmede jagu. Loomulikult ei saa kellestki meistrit üleöö, see on aastatepikkune protsess, mis täiustub pidevalt uute kogemuste najal. Peeter Talve meistritee sai alguse kitarriõpingutest, kui ta otsustas, et kalli raha eest pilli soetamise asemel võiks endale ise kitarri ehitada. Esimesed juhtnöörid sai ta Valgevenest pärit pillimeistrilt Igor Klimenkovilt ja sealt edasi  hakkasid asjad kiirelt arenema. Vastavalt järjest tihenevatele tellimustele hakkas laienema muusikainstrumentide valik, valmisid fiidlid, rebekid, psalteeriumid, lautod, barokk-kitarrid, rataslüürad, harfid jm pillid. Ühel hetkel jõudis kord klavessiinide kätte ja nende lummusesse on meister jäänudki. Talve on olnud põhiliselt iseõppija, täiendades end 1990ndate aastate keskel pisut ka Inglismaal, Andrew Woodersoni töökojas. Pillid valmivad jooniste alusel, mida on võimalik osta muuseumidest mitmel pool maailmas. Ühe klavessiini ehitamiseks kulub meistril umbes pool aastat.       

Klavessiin on ülitundlik temperatuurimuutuste ja õhuniiskuse  kõikumise suhtes ning vajab seetõttu (eriti meie kliimas) pidevat hoolt. Igapäevase hooldusega nagu häälestamise, keeltevahetuse ja pisiremondiga saab iga klavessiiniomanik tavaliselt ise hakkama. Suuremate probleemide lahendamiseks on aga vaja põhjalikumaid oskusi ning seepärast on hea, kui pilli ehitanud meister elab lähedal ja saab vajadusel kiiresti abi pakkuda. Peeter Talve abi on eesti klavessiinimängijatele õnneks alati lahkelt saadaval, sest, nagu ta ise ütleb, pillimeistri amet ei ole töö, vaid elustiil. Rikkaks sellega ei saa, aga rõõmu saavad sellest paljud ning kui kusagil heliseb tema pill, laulavad kaasa ka pillimeistri  hing ja süda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht