Tänased tähed

Noored Eesti keelpillimängijad näitasid rahvusvahelist kõrgklassi. Erilist märkimist väärivad viiuldajad, kelle tehniline ja muusikaline eneseväljendus on muljetavaldav.

TIINA PANGSEP

Eesti keelpillimängijate konkurss 2020 „Eduard Tubin 115“ 5. – 13. XI Tallinnas.

Erakordse 2020. aasta erakordselt soojal novembrikuul võis osa saada erakordsest muusikasündmusest. Võistlusest – seda ju konkurss on – sai särav ja õnnestav pidunädal. Konkurss toimus kolmes voorus, neist viimane koos ERSO ja dirigent Arvo Volmeriga. Kõiki voorusid oli võimalik nii otse kui järelkuulata veebis ning see võimalus leidis ka rohkelt kasutamist.

Tänavune keelpillimängijate konkurss oli juba teistkordselt (viimati aastal 2015) pühendatud Eduard Tubinale. Märgilise tähendusega Eesti helilooja on tänu sellele üritusele leidnud väärilise koha igapäevases keelpillirepertuaaris ning tema teoseid nii mängitakse kui kuulatakse üha rohkem.

Konkurss oli haruldaselt kõrge tasemega. Kuulsime huvitavaid, omanäolisi, julgeid isiksusi – meie tänased noored keelpillimängijad näitasid rahvusvahelist kõrgklassi. Seda rõhutas nii publik saalis kui ka auväärne žürii. Konkursil osales kakskümmend viiuldajat, üks vioolamängija, seitse tšellisti ning neli kontrabassimängijat. Erilist märkimist väärivad viiuldajad, kelle tehniline ja muusikaline eneseväljendus on muljetavaldav.

Välja anti üks esimene preemia ja selle laureaaditiitli pälvis viiuldaja Hans Christian Aavik, kes puudutas kuulajaid sügavalt juba esimesest hetkest.

Lembit Michelson

Tulemused

Konkursil osalejaid hindas žürii koosseisus EMTA professor Kristel Pappel (esimees), Läti Muusikaakadeemia professor Eva Bindere (viiul), Londoni Kuningliku Muusikakolledži ja Põhja-Inglise Kuningliku Muusikakolledži professor Susie Mészáros (vioola), Jan-Erik Gustafsson (tšello, Sibeliuse Akadeemia), Jiri Parviainen (kontrabass, Sibeliuse Akademia).

Lembit Michelson

Amanda Ernesaksa mängu iseloomustab mingi eriline kergus, läbipaistvus ja helgus.

Välja anti üks esimene preemia ja selle laureaaditiitli pälvis viiuldaja Hans Christian Aavik, kes puudutas kuulajaid sügavalt juba esimesest hetkest. Viiul tema käes laulab, nutab, tantsib, hullab, möllab, nukrutseb, paitab ja hoolib. Aaviku pillimängus paistab silma vaimne ja füüsiline terviklikkus. Särava, pingest laetud ja filosoofiliselt mõtestatud interpretatsiooni taga peitub uudishimulik meel, avatud olek, tänulikkus ja lugupidamine helilooja ning kuulaja suhtes. Vaimustavana sööbis mällu Aaviku Bachi Chaconneʼi esitus. Sellised hetked ülendavad.

Teise preemia laureaadid olid viiuldaja Amanda Ernesaks, tšellist Greta Ernesaks ning

Meelis Adamson

Greta Ernesaksa mäng on sugestiivne ja siiras.

Lembit Michelson, Meelis Adamson

kontrabassist Regina Udod. Amanda Ernesaksa mängu iseloomustab mingi eriline kergus, läbipaistvus ja helgus. Tema teises voorus esitatud Camille Saint-Saënsi / Eugène Ysaÿe’ „Kapriis valsi vormis“ võlus täielikult oma kõlavärvide ja täiusliku tehnilise üleolekuga. Tšellist Greta Ernesaksa mäng on sugestiivne ja siiras. Ta hoolib väga kõlast, mida pillil tekitab, julgeb kasutada vaikseid nüansse seal, kus oleks palju kergem seda mitte teha. Schumanni tšellokontserdi ettekanne oli suur õnnestumine, kus solist saavutas ilusa dialoogi orkestriga.

Kontrabassist Regina Udod tegi ajalugu juba enne kõnealust konkurssi. Alates 2013. aastast on Udod ERSO kontra­bassirühma abikontsertmeister, olles saavutanud selle positsiooni vaid 22aastasena. Tema mängus on näha pidevat arengut, tehnilisele osavusele on lisandunud muusikaline sügavus. Viiuli­perekonna kõige suurem liige allub Regina Udodile mängleva kergusega. Ja mis võiks olla veel uhkem kui Tubinale pühendatud konkursi lõpetamine Tubina

Suurepärane oli Regina Udodi ja ERSO ette kantud Tubina kontsert (dirigent Arvo Volmer). Mis võiks olla veel uhkem kui Tubinale pühendatud konkursi lõpetamine Tubina kontrabassikontserdi ettekandega!

Meelis Adamson

kontrabassikontserdi ettekandega. Braavo!

Kolmanda preemia pälvisid viiuldaja Triinu Piirsalu ja tšellist Valle-Rasmus Roots. Triinu Piirsalu viiulimängu iseloomustamiseks sobib väljend „kõnelev muusik“. Piirsalu kõneleb läbi viiuli. Tema kujundid, kõlamaailm, vormiselgus, helge lavaline olek puudutavad kuulajat üdini. Tema Wieniawski kapriisi op. 10 nr. 8 esitust kuulates tabas mind rahulolev teadmine, et Piirsalu tähe sära lendab kaugele. Äsja osales ta ka „Klassikatähtede“ telekonkursil, kus jõudis samuti finaali.

Tšellist Valle-Rasmus Roots paistab silma väga sihiteadliku ja targa tegutsemisega. Konkursiks oli Roots suurepäraselt valmistunud ja kahtlemata sobivad talle eriti virtuooslikud ja jõulised teosed. Finaalis kuuldud Šostakovitši tšellokontsert oli just selline „tema lugu“. Ära tuleb märkida ka ERSO vapustava metsasarvemängija Jürnas Rähni väljapaistev esitus.

Diplomi pälvisid viiuldajad Lisan­ne Altrov ja Linda-Anette Verte ning tšellist Siluan Hirvoja. Lisanne Altrovi mängu iseloomustab eriline soe kõla. Isiku­pärane soojus kandus kõikidesse teostesse, mida saime tema esituses konkursi vältel kuulata. Viiuldaja Linda-Anette Verte on Eesti muusikaelus juba aastaid aktiivselt tegutsenud. Alles hiljuti kuulsime tema esituses Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekannet. Seekordsel konkursil esines Linda-Anette veendunult ja aristokraatliku kindlusega. Finaalis kuuldud Brahmsi viiulikontserdi ettekandes oli küpsust ja sügavust. Tšellist Siluan Hirvoja esines väga südikalt. Tema mängu iseloomustab eriline tundlikkus ning peen stiilitaju esitatava materjali suhtes.

Žürii hinnang noortele interpreetidele ja konkursikorraldusele oli kiitev. Žürii esimees Kristel Pappel võttis auhinnatseremoonial peetud kõnes kokku žürii tööpõhimõtted. Hilisemates kommentaarides julgustas vioolakunstnik Susie Mészáros noori läbi kammermuusika vioolamängu ilu ja võlu avastama ja seda juba algastmest peale, jagades oma kogemustest lähtuvat teadmist, et oskus nii viiulit kui vioolat mängida tuleb igale interpreedile ainult kasuks. Jan-Erik Gustafsson oli meeldivalt üllatatud noorte interpreetide heast ja stiilsest mängust, samuti leidis ta, et uue eesti muusika kaasamine sellise klassikalise konkursi repertuaari on tervitatav. Jiri Parviainen, kauaaegne kontrabassiõppejõud Soomest tõi esile oma idee õppimisest ja õpetamisest – õpetama ei pea kedagi, vaid tuleb anda võimalus huvi tunda ja seeläbi õppida.

Edasiviijad eelkäijate õlgadel

Tänaste säravate talentide edule eelneb pikk põlvkondlik töö ja areng. Viiskümmend üks aastat tagasi, 1969. aastal toimunud vabariikliku interpreetide konkursi laureaatide seast leiame tänaste laureaatide õpetajad, nende õpetajad ja õpetajate õpetajad: Tiiu Peäske (Heinsalu), Jüri Gerretz, Mare Teearu, Ivo Juul, Toomas Velmet, Peeter Paemurru.

Konkursi lõputseremoonial küsis Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu president Kaido Välja keset õnnitlusi ja tänukõnesid noortelt: „Kas pole põnev kujutleda end aastasse 2070, kui on möödunud 50 aastat tänasest konkursist? Teie olete meie kultuuri edasiviijad!“ Väga paljud konkursi laureaatidest ja eripreemiatega äramärgitutest on alustanud oma muusikuteed Eesti erinevates (laste)muusikakoolides Tabasalus, Tartus, Pärnus, Nõmmel, Viimsis, Tallinna Narva mnt. muusikakoolis ja mujalgi, kus õpetajad-juhendajad teevad pühendunud, kõrgetasemelist tööd suure armastusega. Jääb vaid loota, et noortel interpreetidel jagub inspiratsiooni, et jätkata muusika- ja pillimängurõõmu jagamist järgmiste muusikahuviliste põlvkondadega.

Riigiks saamine, kultuuririigiks saamine ja euroopalikku kultuuriruumi kuulumine on nõudnud palju tööd ja aega. Loodud Eesti Pillifondiga oleme meiegi siin Eestis kõrgkultuurist lugupidavate riikide sekka astunud. Terve igavik on läinud, kuid nüüd on lõpuks väärikad instrumendid õigetes kätes. Kui palju selline soliidne pillipark tähendab, sellest saime aimu just keelpillikonkursil, kus kuulsime kõlamas mitmeid pillifondi instrumente. Kui kokku saavad andekas muusik ja vääriline instrument, siis alles saab tõeline täht särama lüüa. Ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uue saali valmimine on märgiline sündmus – EMTA suures saalis kõlavad keelpillid suurepäraselt. Akustika on saalis nõnda hea, et iga pilli eripärane kõla leiab tee kuulajani. Iga tundlik pillipuudutus on kuulda, kuid mis seal salata, ka vastupidine pilliga ümberkäimine on nagu peo peal näha ja kuulda.

Nagu ikka, on pärast sellist suursündmust aeg korraks maha istuda ja tulevikuks uusi sihte seada. Palju on rõõmustavat, kuid on ka valusaid teemasid, näiteks teeb muret vioolamängijate lühike pink ja eks mõttekohti on rohkemgi. Edasi viib aga alati koostöö, ning koostöömeelt ja mõistmist soovin kõigile asjasse puutuvatele inimestele ja organisatsioonidele.

Eesti keelpillimängijate konkurss ei sündinud iseenesest. Konkursi peakorraldaja on Eesti Keelpilliõpetajate Ühing koostöös EMTAga. Kõiki raskusi trotsides ja institutsionaalseid takistusi ületades, ikka ja jälle põhjendades ning selgitades on konkursikorraldajate kirglikult pühendunud töö andnud Eesti muusikakultuurile väga olulise tähise. Suur tänu Kaari Klesment, Ruslan Petrov, Kristel Eeroja-Põldoja, Airi Šleifer, Katrin Talmar ja Kaido Välja. Tsiteerides Lossimuusika sarja eestvedajat Aare Tammesalu: „Eesti keelpillimängijate konkursist 2020 sai Eesti muusikaelu selle aasta tähtsündmus.“

Kommentaar. Kristel Pappel: Suur õnnestumine

Eesti keelpillimängijate konkursi 2020 tulemused

Finaal

Viiul​​​​
​I preemia​

  • Hans Christian Aavik

II preemia

  • Amanda Ernesaks​​

III preemia

  • Triinu Piirsalu

Diplomid

  • Lisanne Altrov​​​
  • Linda-Anette Verte


​Tšello

II preemia

  • Greta Ernesaks

III preemia

  • Valle-Rasmus Roots

Diplom

  • Siluan Hirvoja


Kontrabass
 ​II preemia

  • Regina Udod​​​​​​​​​​​​

​​​
Eripreemia​
​​
Eripreemia kaasaegse eesti helilooja teose parima esituse eest

  • Joosep Reimaa
  • Greta Ernesaks


​Eripreemia H. Elleri „Prelüüdi“ parima esituse eest

  • Silvia Ilves​

​Eripreemia A. Piatti kapriisi parima esituse eest

  • Valle-Rasmus Roots​

​Eripreemia H. Wieniawski etüüd-kapriisi parima esituse eest

  • Amanda Ernesaks​

​Eripreemia Eduard Tubina teose parima esituse eest

  • Hans Christian Aavik

​Eripreemia Eduard Tubina kontrabassikontserdi esituse eest

  • Regina Udod​​​

​​​​​​​Eripreemia klaverisaatjale väljapaistva esinemise eest keelpillimängijate konkursil

  • Lea Leiten

​Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kontserdi eripreemia – esinemine kontserdil sarjas „i nagu interpreet“

  • Linda-Anette Verte


Eripreemia – Tallinna Filharmoonia kontsert Tallinna Kammerorkestriga järgneva kahe hooaja jooksul

  • Triinu Piirsalu

​​Klassikaraadio eripreemia – fondisalvestus Eesti Rahvusringhäälingus

  • Hans Christian Aavik​

Saksa poognameistri Gerald Knolli preemia noorele andekale viiuldajale

  • Triin Veissmann​

​​​​​​Audio Maja eripreemia veenva esituse ja suurepärase tooni eest

  • Valle-Rasmus Roots​

​Rõivapoe Brage eripreemia stiilse esituse eest

  • Siluan Hirvoja

​Fotostuudio Akriibia eripreemia stiilse esituse eest

  • Lisanne Altrov​

​Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eripreemia – õppestipendium 1000 eurot

  • Siluan Hirvoja​

​Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu stipendium jäägitu toetuse eest eesti keelpillimängijatele

  • Lea Leiten​​

​​Esinemine „Lossimuusika“ kontserdisarjas 2021. aasta kevadel

  • Hans Christian Aavik

​Esinemine solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees

  • ​​​​​Hans Christian Aavik

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht