TKO on surnud! Elagu TKO!?

Tiina Mattisen

Loen Tallinna Filharmoonia kodulehelt, et Tallinna Kammerorkester (TKO), kus mängivad Eesti parimad keelpillimängijad, esineb 2010. aasta oktoobris Viini Musikvereini Kuldses saalis, esitades Andres Mustoneni juhatusel viini klassikute igikestvat loomingut … Vaadates tänavust aastat – kaht karmi atesteerimiskatset (jaanuaris ja mais) ja nüüd kõigile (vabadele?) orkestrandikohtadele välja kuulutatud avalikku konkurssi – ei saa kindel olla, et Viinis astub üles see 1993. aastal Tõnu Kaljuste loodud ja kiiresti silmapaistvate kontserdireiside ja plaadistusteni jõudnud kollektiiv, mille peadirigendi ja kunstilise  juhi ametis on seni olnud kaks muusikut: 1993–95, 1996/97 ja 2000/01 Tõnu Kaljuste ning 1995/96 ja 2001/03 Juha Kangas.

Milles siis asi? Orkestrandid vahelduvad ju ikka ja konkursski on Eesti orkestrite praktikas harjunud asi, erinevalt näiteks meie põhjanaabritest, kus muusikud saavad endale välja teenida eluaegse koha. Sirp lootis olukorda selgitada „pealelennuga” asjaosalistele: aasta pärast TKO sündi ja osaliselt selle haldamiseks asutatud Tallinna Filharmoonia (TF) direktorile Jüri Leitenile, TKO usaldusisikule Jüri Lepale ja orkestri kontsertmeistrile Harry Traksmannile. Paraku peegeldavad vastused  tõsist erimeelsust, mille põhjusi ja selgust peame koos otsima. Formaalselt on kõik õige: orkestrantide leping lõppes 21. juulil, mis annab „Etendusasutuse seaduse” järgi ja Jüri Leiteni sõnul „võimaluse teha koosseisus korrektuure, mis orkestrandi seisukohalt on küllaltki karm, aga tagab tööandja seisukohalt konkurentsi ja kõrge taseme, mida ootabki meilt publik”.

Orkestriga tihedamat koostööd tegeval Andres Mustonenil on lisada: „Kogu see ažiotaaž atesteerimise ümber on ebaloomulik. Ettemängimisi  peab tegema. Eriti orkestrites, millel puudub pidevalt mängijate arengut jälgiv peadirigent”. Siin komistamegi justkui juhuslikult võtmeküsimusele – miks on TKO aastast 2003 jäetud (pea)dirigendita? „Oleme teinud omapoolseid ettepanekuid ja oodanud oma kunstilist juhti kõik need aastad,” kinnitab Harry Traksmann. „Kuid TFi juhtkond ei ole seda orkestri korduvatele pöördumistele vaatamata võimaldanud kuni  tänase päevani,” lisab Jüri Lepp. Leiten pareerib TFi põhimääruse abil: seal on kirjas, et TFi kunstiline juht – praegu Eri Klas – juhib kunstiliselt TFis toimuvat, kaasa arvatud TKOd kui üht kunstilist üksust. Maestro Klas ongi orkestrile toeks olnud: võitles esimese asjana välja TKO ja teiste loominguliste töötajate 30protsendise palgatõusu, on kutsunud orkestri ette maailmanimega külalisi ning juhatanud ka kontserte.

Kontsertmeistri sõnul hinnatakse kõrgelt maestro algatatud ETV sarja „Klassika koos Klasiga” ja seda, et ta on TKO-le toonud kõrgtasemel dirigente ja soliste, aga „probleem on selles, et need on üksikud korrad läbi hooaegade ja ülejäänud tööd kureerib TFi administratsioon, kes paraku ei jaga samu väärtushinnanguid, mida kannavad endas TKO mängijad. Meil on tugev ja ühtne kollektiiv ja praegushetke põhiprobleem ongi selles, kuidas hoida koos kokkumänginud, üheshingav ja samade väärtushinnangutega omav TKO senine koosseis”. Lugejale tuleb siin selgitada, et orkester pole mingi asi iseeneses, vaid omanäoliste muusikute kogum. Kusjuures mida väiksem on kollektiiv, seda suurem osakaal on igal üksikul orkestrandil. Tavaliselt ei panda konkursi alla isegi tervet  pillirühma, mille väljavahetamine võiks rikkuda orkestri tasakaalu. Nüüd, kui ühekorraga on lõppenud kõigi orkestrantide leping, võib juhtuda, et seda orkestrit enam ei olegi. Pole ju ka dirigenti, kes valiks oma kunstiliste püüdlustega enim sobivad muusikud. „Valijaks on seekord TFi koostatud rahvusvaheline komisjon, kuna valitavate hulka kuulub kogu orkester,” selgitab Leiten, kutsudes kõiki osalema.

Orkestrant ei pruugi olla solist ja see on põhjus, miks kohustuslikke ettemängimisi ei armasta mängukohuslased ise ja sageli ka neist hoolivad dirigendid. Ometi kinnitavad nii Lepp  kui Traksmann nagu ühest suust, et orkestrandid pole olnud ettemängimise vastu. Küll aga tundus ülekohtune, et „TKO-le tehti kohustuseks mängida atesteerimisel rahvusvahelise konkursi kava rahvusvahelisele komisjonile, kuhu ei kuulunud ühtegi orkestri liiget” (J. Lepp). Ka selgub, et atesteerima kutsuti pärast pingelist proovinädalat ja laupäevast hooaja lõppkontserti järgmisel, s.o pühapäeva hommikul kell 10! Nii et asi ei olnud vastuseisus individuaalsele ettemängule, vaid pigem (tahtlikult?) tekitatud pingelises situatsioonis.

„Kuna pingeline olukord ja teadmatus on kestnud pikemat aega, siis  ei ole kindel, kui kõrgel tasemel TKO orkestrandid suudavad konkursil esineda – närvikava on ju interpreedi üks olulisemaid asju,” muretseb TKO usaldusisik, lisades, et „probleemid said alguse, kui orkester näitas eelmise aasta lõpus üles konkreetset initsiatiivi enda kunstilise juhi valimiseks”. Tegelikult algatas toonase initsiatiivi TF, sest just Jüri Leiten tegi orkestri kontsertmeistrile ettepaneku selgitada välja orkestrantide arvamus tulevase kunstilise juhi osas. Orkestrisisesel hääletusel osutus valituks orkestri looja Tõnu Kaljuste, millest teavitati kõikide orkestrantide allkirjastatud dokumendiga nii TFi kui ka Tallinna  Kultuuriväärtuste Ameti juhti.

„Tänase päeva seisuga on välja kuulutatud konkurss TKO kõikidele kohtadele. Sellega annab TFi juhtkond selge hinnangu TKO loojatele, arendajatele ja kogu möödunud 16 hooajale,” leiab Traksmann. Paistab, et orkestril lihtsalt pole olnud oma murega kellegi poole pöörduda. Kahjuks on TFil viis aastat puudunud ka eelviidatud „Etendusasutuse seadusega” ette nähtud loomenõukogu, mis peaks koos käima vähemalt kord kvartalis. Traksmann teab öelda, et see kutsuti kiirustades kokku 17. aprillil, kuid pole TKO hooaega kinnitanud …

Nii otsitigi abi töökaitse inspektsioonist, ent töövaidluskomisjon lahendab individuaalseid töötülisid ega võtnud asja menetlussegi, leides, et tegemist on kollektiivse töövaidlusega. TFi direktor kinnitab, et keegi pole jäänud päevapealt tööta. Pole ka põhjust, sest orkester on ikka positiivse kriitika pälvinud. Näiteks kirjutab T. Velmet veel sellel kevadel: „Nii Pietari Inkinen kui Tallinna Kammerorkestri 10 viiuldajat, 5 altviiuldajat,  5 tšellisti ja 3 kontrabassisti väärivad kogu kava esituse eest ülivõrdes kiidusõnu ja kindlasti ka ühe aasta või hooaja autasu, kui selline oleks olemas. /—/ Paistab, et TKO on kristalliseerunud nii koosseisult kui ansambliliselt ja neilt on väga palju veel oodata juba lähitulevikus.” (Sirp 24. IV 2009). „Autasu oleme lepingute lõpetamise näol nüüd siis kätte saanud, ” resümeerib Jüri Lepp Sirbile saadetud vastuses. Ja septembri alguses Brüsselis toimuvale kontserdile, kus TKO pidi koos Mustoneniga esinema, on nüüd kutsutud mängijad Kremerata Balticast ja mujalt …

Oktoobris, seega kohe pärast konkurssi, peaks koos  EFK ja Daniel Reussiga toimuma tuur Šveitsis. Jüri Lepp, kes on mänginud TKOs selle algusest peale, arvab teadvat, mida tähendab mängijate vahetus: „Minu kogemuse kohaselt võtab uue koosseisu ülestöötamine aastaid, kuna orkestri tase ei sõltu ainult inimeste mängutasemest, vaid eelkõige koosmängust, õigemini koos hingamisest, mis ei tule üleöö”. Asja kurbloolisus on aga selles, et tõenäoliselt ei ole keegi soovinudki meie ainsat ja väga head kammerorkestrit laiali saata. Ometi on mõningane administratiivne jäikus viinud tundlikud muusikud järelduseni, et „parim lahendus oleks eraldumine”. 

Paraku kuulub TFile kui juriidilisele isikule ka Tallinna Kammerorkestri nimi, nii et kui kokkumänginud ja üheshingav orkester leiakski võimaluse kusagil mujal samas koosseisus jätkata, ei tunneks muusikamaailm neid ära, sest orkestri nimi ja ühes sellega 16 aastat tehtud töö jääks praegusele haldajale. Parafraseerides kõnekäändu kala riknemisest, tahaksin lõpetada tõdemusega, et orkestri loomine algab dirigendist, kes tahab sellega töötada. Ehk tuleks kiiresti leida dirigent, keda TKO kvaliteet ja kogemus loominguliselt inspireerib, või siis võtta tööle muusikajuht, kel selge nägemus uuest ja loodetavasti  veel paremast orkestrist …

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht