Tõnu Reimann 6. II 1947 – 23. IV 2016
Selle aasta tujukas aprill viis meie hulgast teispoolsusse viiuldaja ja pedagoogi Tõnu Reimanni.
Tõnu Reimanni õpingutee käis läbi Tallinna Muusikakeskkooli (lõpetas 1965. a) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (lõpetas 1970. a) Herbert Laane õpilasena. Aastatel 1971–1974 täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuur-stažuuris Galina Barinova viiuliklassis. 1970. kuni 1977. aastani oli Reimanni töökohaks (katkestusega õppimise ajaks Moskvas) Estonia teatri orkester.
1974. aastal alustas Tõnu Reimann tööd pedagoogina, algul Tallinna Muusikakeskkoolis, aastast 1976 praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2004. aastal sai Reimannist professor ja järgmiseks kümneks aastaks ka EMTA interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja. Erialaõpilaste juhendamisele lisandusid keelpillimängu ajaloo loengud.
Palju aastaid töötas Tõnu Reimann EMTA kõrval ka Soomes Poris Palmgreni konservatooriumi lektorina ja keelpilliosakonna juhatajana ning mitme sealse festivali muusikalise nõustajana. Soome kolleegidega koostöös ilmus 1997. aastal CD „Pastoraal“.
Tõnu Reimanni tegevus ei piirdunud ainult õpetamisega seotud tööga. Aastate vältel andsid nad koos pianistist venna Mattiga hulganisti kammermuusika kontserte Eestis ja mitmes välisriigis, korraldasid loengkontserte ja muusikasaateid ETVs ning salvestasid muusikat Eesti Raadiole. Palju kontserte andis ta ka koos organist Rolf Uusväljaga. Tal jätkus energiat konsulteerida õpilasi mitmel pool üle Eesti ning osaleda mitmete konkursside žürii töös.
Aastast 1994 oli Reimann 14 aasta vältel Haapsalus peetud festivali „Viiulimängud“ kunstiline juht. Selle tegevuse eest autasustati teda 2008. aastal Haapsalu linna vapimärgiga. Viimastel aastatel tegutses Reimann suviti Pärnus Järvide festivalil, andes seal noortele viiuldajatele meistriklassitunde.
Tõnu Reimanni silmaring oli väga lai. Suurt lugemust ja analüüsivõimet on tunda tema hea sõnavaldamisega kirjutatud artiklites, mis on ilmunud nii üleriigilises meedias kui ka EMTA ja Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu trükistes. Reimannil oli alati hulganisti ideid kõikvõimalike tegemiste, seminaride, ümarlauavestluste või meistrikursuste korraldamisel, samuti oli tal julgust avaldada vajadusel ka küllaltki ebamugavaid mõtteid.
Tõnu Reimanni käe all on tema EMTAs töötatud 40 aasta jooksul lõpetanud üle 50 viiuli- ja vioolamängija. Elar Kuiv, Marika Vihermäe, Arne Pilliloog, Mari Aasa, Kristiina Välja – need on vaid mõned nimed tema õpilaste plejaadist. Tudengid tundsid Tõnu Reimanni kui õpetajat, kes oskas hoida oma õpilasi, kultiveerida armastust oma pilli ning kogu muusika vastu. Kolleegid jäävad teda meenutama kui alati positiivset ja huvitavat inimest.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Keelpilliõpetajate Ühing
Eesti Interpreetide Liit
Rahvusooper Estonia
Hüvasti saab lahkunuga jätta täna, 29. aprillil kell 14 Metsakalmistu kabelis.