Tõsisem mõõduvõtmine kontserdivoorus

Saale Fischer

Telekonkurss „Klassikatähed 2013” pühapäeviti kl 18.40 ETV otseeetris, kontserdivoor 21. III Estonia kontserdisaalis. Pühapäevaõhtusel prime time’il ETVs jooksev telekonkurss „Klassikatähed 2013” on jõudmas poolele teele. Kaheksast televoorudesse pääsenud finalistist – Mihkel Kallip (22, trompet), Auli Lonks (18, klaver), Marcel Johannes Kits (17, tšello), Heigo Rosin (23, löökpillid), Ksenia Kutšukova (24, sopran), Marten Altrov (22, klarnet), Märt Metsla (19, trompet) ja Johan Randvere (23, klaver) – on hääletustega kõrvaldatud „dublandid” ning esimesel ülestõusmispühal jätkub saade küll üllatuskülalistest klassikastaaridega, kuid Märdi ning Johanita. Noorte interpreetide mõõduvõtmise „Con brio” mantlipärijana on saade võtnud superstaaride ja modellide kaudu vaatajale tuttavaks saanud castingshow formaadi ning flirdib niiviisi võrreldamatult suurema auditooriumiga kui seda ükski tavapärane klassikakonkurss või -kontsert võimaldaks. Kolmeminutiste annuste „igava klassika” kergemaks allakulistamiseks saab peale haugata tükikesi tulevaste staaride lavavälisest elust-olust. Et toekast meediakajastusest võidavad noored interpreedid ja võidab Eesti kultuur, siis – miks ka mitte? Lisaks iganädalasele otsesaatele toimus 21. märtsil Estonia kontserdisaalis ka lisavoor, kus noored muusikud astusid ette 20minutise „vabakavaga”. Sisu ja kestuse poolest televoorudest märksa kaalukamad etteasted olid hädavajalikud kogemaks võistlejaid kord ka tegelikus kontsertsituatsioonis. Kaadritaguse eraldatuse ja avaliku väljanäitamise vahel plinkiv saateõhkkond summutatud akustikaga otsestuudios, kus heli jõuab publikuni pigem kõlaritest võimendatuna kui otse, küll seda „päris õiget” tunnet kätte ei andnud. Üldrahvalikult arusaadavate muusikaliste parameetrite kõrval („kiire” või „ilus” mäng) pääsesid kontserdil löögile ka teised professionaalsust peegeldavad näitajad nagu näiteks heli kvaliteet, kavavalik või publiku valitsemine.

Kontserdivooru kavavalikuga skooris ehk enim Heigo Rosin, kes marimba, kongide, taldrikute, kõlaplaatide jne vahel nõtket koreograafiat sooritades esitas põneva tahu eestimaisest nüüdisrepertuaarist: Toivo Tulevi „Legatissimo” ja Erkki-Sven Tüüri „Motus I”. Asiselt ja isegi sissepoole pööratuna mõjunud Marten Altrov demonstreeris Schumanni fantaasiapalades ilusat kantileeni ning André Messageri „Konkursisoolos” ka briljantset tehnikat. Ka võistluse „šarmöör”, muretu ja särav Johan Randvere panustas kontrastidele, esitades Ligeti etüüdi „Fem” ja Liszti Ballaadi nr 2 h-moll. Alati sulnilt naeratavalt Ksenia Kutšukovalt kuulsime neljas keeles laule Wagnerilt, Verdilt ning operetiheliloojalt Victor Herbertilt. Kõlavärvide ja -varjundite poolest jäi enim kõrvu Wagneri „Meine Ruh ist hin”.

Kontserdi teise poole avanud Marcel Johannes Kits oma tõlgendustega Schuberti sonaadi „Arpeggione” I osast ning David Popperi „Ungari rapsoodiast” D-duur pani aga imestama – kas tšellist on tõesti alles 17aastane?! Imeline interpretatsiooniline küpsus teenis publikult ka väärilised (loe: tormilised) ovatsioonid. Kontrastide meister, habras ja võluv Auli Lonks kergitas klaveri taha istudes pedaalikinganinalt elegantselt õhtukleidisaba ning alustas … Prokofjevi groteskselt mõjuva Klaverisonaadi nr 7 b-moll I osaga, jätkuks Tubina samuti mitte just helgete killast „Ballaad Mart Saare teemale”. Vladimir Peskini Trompetikontserdi avaosaga ning salapärase helilooja Jean Pennequini teosega „Morceau de concert” pani Mihkel Kallip pikale õhtule väärika punkti.

Telekonkursi lõpetab 17. aprillil galakontsert Estonia kontserdisaalis, kus ERSO (dirigent Risto Joost) ette pääseb soleerima kolm finalisti. Seniks – okkad näppu ja pöidlad pihku!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht