Tubina muuseum sai aastaseks

Alo Põldmäe

15. juunil tähistati Alatskivi lossis kahte sündmust: Eduard Tubina 107. sünniaastapäeva ja Tubina muuseumi esimest aastapäeva. Muuseumi kammersaalis anti kõrgetasemeline kontsert, mille sisustasid metsosopran Iris Oja ja klaveripartnerina Kadri-Ann Sumera. Esitati Eduard Tubina, Veljo Tormise ja Lepo Sumera vokaalloomingut. Põhjaliku ülevaate Tubina vähem valgustamist leidnud elu-, loominguja tööperioodidest Rootsis tegi helilooja poeg Eino Tubin, kes oli nende sündmuste tähistamiseks sõitnud kohale Türgist. Õhtul toimus lossis Tubina päeva raames ka koorikontsert, kus esinesid Avinurme meeskoor ja Coro Finlandia Soomest. Eino Tubina ettekanne sisaldas huvitavat teavet Rootsi ühiskonna suhtumisest erinevatel aegadel Tubina muusikasse ja Tubina enam kui 30aastasest tööst Drottningholmi kuningliku lossiteatri arhiivis, kus helilooja korrigeeris ja valmistas ette lavastusteks seal hoitavaid partituure. Kõneleja avaldas ka soovi, et Eestis taaslavastataks Tubina ooper „Reigi õpetaja”. Eino Tubin avas ka oma seisukohti seoses Tubina muuseumi tänase seisu ja tulevikunägemusega: „Kui muuseumi edasi arendada, siis peab silmas pidama, et Tubin oli maailmakodanik”. Tänanud muuseumi korraldajaid tehtud töö eest, rõhutas ta, et Tubina muusika süvitsi austajaid, fänne on maailmas üle ootuste palju, mistõttu muuseum peab ka kaugelt tulnutele pakkuma võimalikult põhjaliku ülevaate. Tehnilised võimalused nii muusika kuulamiseks kui videote vaatamiseks on muuseumis olemas, aga puuduvad näitust tutvustavad inglise- ja venekeelsed tekstid, mis oleks vaja kiiremas korras välja panna. Külastajad peavad saama ka tänapäevase audiogiidi teenuse. Eino Tubin lubas siin muuseumile ka edaspidi abiks olla.

Olulist teavet muuseumi kohta sai publik ka kontserdi eel sõnavõtnuilt: Tubina muuseumi sisuliselt juhilt, giidilt-pedagoogilt Heidi Laanemäelt, Alatskivi lossi juhatajalt Külli Mustalt ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhatajalt Risto Lehistelt.

Viimane juhtis Tubina muuseumi ekspositsiooni koostamise töögruppi ja on praegu muuseumi nõukogu esimees. Lehiste selgitas, et nõukogu ülesanne on muuseumi sisulise formaadi väljatöötamine. Võimalikult laialt püütakse kasutada Tubina muusika austajate ja muuseumi sõprade abi, et tuua Alatskivvi spetsialiste nii loengute kui kontsertidega. Reaalne toetus ulatub uue muuseumini nii Eesti teatri- ja muusikamuuseumi tegevuse kui ka Rahvusvahelise Tubina Ühingu kaudu, keda nõukogus esindab Margus Pärtlas. Hea infosilla kohalike tegijatega loovad nõukokku kuuluvad Alatskivi inimesed.

Järjest karmimaks muutuvas maailmas ja olukorras, kus üha rohkem võimendatakse seisukohta, nagu oleks Eestis kultuuri liiga palju, on üksikisikute muuseumidel päris keeruline ellu jääda, olgugi need pühendatud meie kultuuriloo üliolulistele isiksustele. Eestis on praegu neli heliloojate-klassikute muuseumi: Hüpassaares Mart Saare, Suure-Jaanis heliloojate Kappide, Käinas Rudolf Tobiase ning nüüd juba aasta jagu Alatskivil Eduard Tubina muuseum. Viimasel on omamoodi vedanud, sest sai asukoha atraktiivse ja ajalooliselt huvitava Alatskivi lossi tiiva alla. Kuna vastrenoveeritud Alatskivi lossi külastab suur hulk inimesi ja nende huvi laieneb samuti Tubina muuseumile, siis on ka selle majandamine mõnevõrra kergem.

Teiste heliloojatega seotud muuseumide olukord on praegu selline, et alles hiljuti likvideeriti Haapsalus Cyrillus Kreegi korter-muuseum, probleemne seis on Käinas, kus napib raha Tobiase muuseumi ülalpidamiseks ja eksponaadid kannatavad kütmata ruumide pärast; aastaid on käinud võitlus Saare muuseumi olemasolu eest ja tänaseni pole selle tulevik veel kindel. Vaid Kappide muuseum Suure-Jaanis on paremas olukorras ja selle üks põhjusi võib olla iga-aastane Suure-Jaani muusikafestival, kus heliloojad Kapid ja nende muusika on tähelepanu keskmes.

Ka Tubina muuseumi tulevikuvisioonis on rahvusvaheline muusikafestival täiesti olemas. Miks mitte juba 2015. aastal tähistamaks helilooja 110. sünniaastapäeva? Tubina muusika on see, mis kannab võimsalt välja just rahvusvahelise festivali mastaabi nii heliloomingu kvaliteedi kui sellest lähtuva muusikavõrgustiku haarde poolest. Kõik olulisemad žanrid on ju Tubina loomingus esindatud. Ka on Tubina muusikaga festivalikogemus võtta: aastani 2005 toimus see korduvalt Tallinnas Eesti Kontserdi korraldusel nimetuse all „Tubin ja tema aeg”.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht