Unustatud rahvad

Urve Lippus

Veljo Tormise „Unustatud rahvad”: kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav, abidirigent Miina Pärn, kunstnik-lavastaja Inga Vares 4. XI Hobuveskis.

4. novembril esitas kammerkoor Collegium Musicale Hobuveskis kogu Veljo Tormise kuuest iseseisvast tsüklist („Liivlaste pärandus”, „Vadja pulmalaulud”, „Isuri eepos”, „Ingerimaa õhtud”, „Vepsa rajad” ja „Karjala saatus”) koosneva läänemeresoome rahvaste laulude sarja. Mõni päev varem lauldi sama Tartus ülikooli muuseumis. Tagantjärele on mul kahju, et ei kuulnud kontserti Tartus, sest Hobuveski teatritegemiseks ilmselt põnev ringikujuline ja suhteliselt väike ruum jättis vähe võimalust koorihäälte kokkusulamiseks ja ka liikumised võimendasid sageli üksikuid lauljaid, kes vastava publikusektori poole kas lähemal või näoga.
Ettevõtmine oli aukartust äratav: a cappella kooride kontserdid sisaldavad harva üle tunni-poolteise puhast muusikat, „Unustatud rahvaste” salvestis on kaks CDd, kokku 126 minutit. Kõigepealt mõtlesin, kuidas hääled vastu peavad, mitmetunnises ooperis ju lauldakse kordamööda, ka oratooriumides on vahepeal solistide ja orkestrinumbrid. Selle sarja lauludes on küll soliste, kuid foonina on koor siiski kogu aeg tegev. Hääled pidasid vastu, kõige tuhmim oli hoopiski algus. Kuigi tegutsetakse MTÜna, vormi poolest taidlejatena, on tegemist enamikus koorijuhtimise, laulu ja koolimuusika üliõpilastega, koorilaulu kogemus ilmselt ulatub tagasi keskkooli-aegadesse. Dirigent Endrik Üksvärav on tuntud ka lauljana.
Teine mure oli, kuidas publik vastu peab, sest kuus tsüklit ei moodusta dramaturgilist tervikut ning kavas olid nad kirjutamisaja järjekorras. Kuigi soovis laulda „kõik ja korraga” on oma ilu, oleksin leppinud ka vähemaga, eriti kuna Hobuveskis pole vaheajal suurt midagi teha ja lonksu vee saamiseks tuleb linna peale põigata. Siiski, nii nagu instrumentalistidele pakub pinget mängida kõik Beethoveni sonaadid (siiski mitte ühel õhtul) või kogu Bachi WTK, on koorimuusikas huvitav see sarjade sari kord algusest lõpuni ära kuulata.
Hobuveski ümmargune ruum muidugi inspireerib laulma ühelt ja teiselt poolt ning mitmesuguseid liikumisi lavastama. Noodikaante külge olid kinnitatud väikesed lambid ja lauljad liikusid nagu jaaniussikesed, mis laskis ka valgusega mängida või vahel peaaegu pimedas laulda. Kas efektid alati kõlale kasuks tulid, ei julge öelda – vahel tundus, et lauljad ei kuule hästi üksteist, mistõttu kannatas täpsus. Võtet, et lauljad seisavad ümber publiku, on mitmed koorid kasutanud, aga hästi kukub see välja piisavalt lihtsa faktuuriga lauludes: häälte sulamist ja häälestumist nõudvad keerukad akordid jätavad üksikud lähemal seisvad lauljad liiga „alasti”. Muidugi oli huvitav vaadata, milliseid liikumisi on välja mõeldud, et teha pikk õhtu teatraalsemaks ja vaheldusrikkamaks. Vist oleks palju soovitud, et lauljad kõik need värsid pähe õpiksid, aga lavastatud kontserdile annaks palju elavust juurde, kui laulja käed ja pilk saaks noodist vabaks. Püüdu natuke nalja teha oli mõnes „Vepsa radade” lühiloos, domineeris aga pühalik ja tõsine meeleolu.
Need tsüklid on loodud ligi 20 aasta jooksul (1970–1989), nii et „Liivlaste päranduse” esiettekande ajal oli Eesti Raadio suur segakoor oma parimas vormis ja selle ettekanne Ants Üleoja juhatusel on mul siiani lummavalt kõrvus. Kolm esimest tsüklit ongi loodud suurele segakoorile. 1970. aastate lõpus sai peamiseks Tormise-dirigendiks Tõnu Kaljuste, algul Ellerheina kammerkooriga („Ingerimaa õhtute” esiettekanne), siis EFKga. Seega, kolme viimase tsükli puhul on kindlasti rohkem silmas peetud kammerkoori. Kas seetõttu, aga õhtu teine pool meeldis mulle rohkem, kuigi tool tundus järjest kõvem.
On juba iseenesest kvaliteedimärk, et selle mammutkavaga korralikult toime tuldi, eriti kuna esitus kulges tõusujoones. Lähen neid kindlasti veel kuulama, aga loodetavasti mõnda koorilauluks sobivamasse saali.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht