Uurimus teaduse ja kunsti ühilduvuse kohta

Balti muusika päevadel võõrustati muljetavaldavat ansamblite, solistide, õpetlaste ja teadlaste hulka.

A. KORI HILL

Balti muusika päevad / Eesti muusika päevad 22. IV – 2. V, veebiülekanded Eestist, Lätist ja Leedust. Kunstilised juhid Timo Steiner ja Helena Tulve, Tartu programmi kunstiline juht Märt-Matis Lill.

Eesti muusika päevadel on nüüdisheliloojate tööd esile tõstetud 1979. aastast. Sel aastal nimetati ettevõtmine Balti muusika päevadeks, et laiendada festivali fookust ja haarata kaasa ka Balti riikide naabrid. Koroonaviiruse pandeemia tõttu tähistab 2021 esimest aastat, mil festival peeti täiesti virtuaalsena. Tasulised piletid asendati annetuspalvega.

Avaõhtu kajastas 2021. aasta Balti muusika päevade teemat „DNA“. Festivali kunstilised juhid Helena Tulve ja Timo Steiner istusid maha, et inter­vjuu stiilis arutleda selle üle, millist loomingulist inspiratsiooni võiks DNA anda. Tulve oli lugenud bioloog Denis Noble’i raamatut „Elu muusika. Bio­loogia teispool geene“, mis pani teda sellele teemale mõtlema.1 Sellele järgnes Eesti heliloojate liidu esimehe Märt-Matis Lille intervjuu geneetik dr Mait Metspaluga Tartu ülikooli genoomika instituudist. See oli ülevaatlik kokkuvõte sellest, kuidas geneetikauuringud aitavad parandada tervishoiukvaliteeti, arusaama ajaloolistest rändemustritest ja selgitada eestlaste sidemeid piirkondliku ja rahvusvahelise kogukonnaga. Ajal, mil lääne demograafiline seis muutub, on kultuurilise ja bioloogilise determinismi eugeeniline ja rassipõhine tõlgendus avalikku sfääri tagasi pöördunud. Sellegipoolest hoidus dr Metspalu libedale jääle astumast: ta tegi selgeks, et „eestlane olla on kultuuriline nähtus“ ja et kultuurilise identiteedi küsimust ei saa taandada bioloogilistele tunnustele.2

Õhtu lõpetas Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli kontsert. Kavas oli Tatjana Kozlova-Johannese, Vytautas V. Jurgutise, Märt-Matis Lille, Taivo Lintsi, Platon Buravicky ja Liina Sumera teos, kusjuures Sumera teos „Netrunners“ ehk „Netrunner’id“ (2021) oli inspireeritud Balti muusika päevade virtuaalsest formaadist. Oma kujutluste kaudu illustreerisid heliloojad elektroonika võimalusi, kõla ja heli tähtsust ning seda, kui tähtsat rolli mängivad suuremate vormide – ükskõik, kas muusikaliste või bioloogiliste – loomisel ühendamatud osad.

Balti muusika päevadel võõrustati muljetavaldavat ansamblite, solistide, õpetlaste ja teadlaste hulka. Järgnevad kontserdid illustreerisid Balti muusika päevade DNA-teemat piirkonna ajalooliste, poliitiliste ja tänapäevaste tõsiasjadega. Ansambel U: esitles 25. aprillil „Desoksüribonukleotiidide ilu“, mis on pealkirja saanud DNA replikatsiooni mõjutavate molekulide järgi. Teostes kasutatud märkimisväärsele korduvusele – mitte ainult kindlate motiivide ja laiendatud tehnikate, vaid ka vaikuse, rahu, fookuse ja vastupidavuse kasutamisele – oli põnev mõelda seoses DNA-kaksikheeliksi vormi ja funktsiooniga. Leedu ansambel Synaesthesis tõi publiku ette kava „Balti meel“: tegu oli jätkuprojektiga, mille eesmärk on tuua välja Baltimaade rahvaste sarnaseid ja erinevaid jooni. See uurimus oli nende läti, leedu, eesti, aga ka prantsuse, austria ja saksa heliloojate uut muusikat sisaldavas kavas ilmselge. Sinfonietta Rīga keelpillikvarteti kavas oli Anna Ķirse „Mundus invisibilis“ ehk „Nähtamatu maailm“, mis on inspireeritud seene­niidistiku välimusest ja otstarbest.

Veel oli märkimisväärne metsosopran Iris Oja ja Yxus Ensemble’i etteaste, mis hägustas kontserdi ja performance’i-kunsti piiri. See oli kõige selgem Eugene Birmani häälele ja ansamblile kirjutatud teose „Pensées“ ehk „Mõtted“ (2017) Euroopa esiettekande puhul. Teos nõuab tähelepandavat vokaalset osavust: Oja liikus Sprechstimme’st hämmastavate venituste, klassikalises stiilis osade ja vilistamiseni ning isegi instrumentalistidelt oli nõutud, et nad tooksid kuuldavale vokaalseid hüüatusi. Lõpu eel kirjutas Oja paberilehele sõna „invocation“ [loits]. Äkiline videomontaaž viis publiku kontserdisaalist välja maja klaasseina taha hiilima ja sealt muusikuid vaatama. Tekst on kahes eri formaadis, see on palve aidata „pääseda sellest, mis võiks kahju tuua“ ja hoida ära kannatusi, mida põhjustab „ebaviisakus“. Oja kirjutab viimase sõna: kui ta laseb paberi käest lahti, ilmub ekraanile trükitähtedega „IMPRUDENCE“ [pr „ebaviisakus“].

24. aprilli kava hõivas noorte heliloojate konkursi finaal. Noorema ja vanema vanusegrupi finalistide teostes ilmnesid selged esteetilised eelistused: esimestel domineerisid külluslik diatoonilisus ja selged vormilõigud, teistel spektraalsed tekstuurid, laiendatud tehnikad ja muutlik tonaalsus.

Festivali jooksul peeti kolm arutelu. Esimene oli vestlusring „Kultuuriline ja geneetiline pärilikkus meis ja meie ümber“, mida juhtis Märt-Matis Lill ja kus osalesid folkloristid ja etnoloogid Janika Oras, Madis Arukask ja Art Leete ning geneetik Kristiina Tambets. Loengu­sarjas „Helilooja, kes sa oled?“ vestles Andrus Laansalu helilooja Tatjana Kozlova-Johannesega. Kozlova-Johannese selgituse järgi on tema heliloomingu tunnustus vastastikune akt publikuga. Samuti näeb ta kompositsioonis hingeotsinguid kui esteetilist standardit, mille poole ta püüdleb ja mida otsib ka oma kolleegide teostes. Viimane vestlus oli ansambel U: kontserdi „Desoksüribonukleotiidide ilu“ avalik kriitika. Ansambel U: liikmed juhtisid põnevat arutelu muusikakriitika olemuse, teoste tekstuuri ning nende intellektuaalse, tehnilise ja emotsionaalse edu või kitsenduste üle.

Viimasel päeval uuriti EMTA sinfonietta kontserdil „Tolmuks taotud“ poliitajaloo resonantse ja Tallinna Uue Muusika Ansambli kontserdil „Aforism“ loovat mõtlemist. EMTA kontserdi avas Paul Danieli teos „Pankovitsa kiriku kellad“, mis on inspireeritud Pankovitsa küla kirikust, mis elas üle Vabadussõja, kuid hävitati 1944. aastal Teises maailmasõjas. Oliver Dubon on teoses „Satellites“ ehk „Satelliidid“ käsitlenud Vene ja Ameerika mõju heitlusi Balti regioonis. Ansambli peaaegu pidev aktiivsus väljendas seda pinget, tõmmates kuulaja tähelepanu eri suundadesse. Tallinna Uue Muusika Ansambli kavas oli viimane Ülo Kriguli teose „streeeeeeeeeeeeeeeetch“ esiettekanne. See algab tüütult krigiseva uksega, mis annab kätte rütmilise, multitonaalse mustri. Moonutuse ja tehnika loov kasutus annavad teosele tugeva aluse. Nagu kogu Balti muusika päevad, nii katsetab ja laiendab ka Kriguli teos muusikalise väljenduse tähendust ja seda, kuidas see võib mõjuda.

Tõlkinud Maria Mölder

1 Denis Noble, The Music of Life: Biology Beyond Genes. Oxford University Press 2006. Eesti keelde tlk Lauri Laanisto. Varrak 2016, 224 lk.

2 Hélène B. Ducros, Looking at Racism, Eugenics, and Biopolitics in Europe Historically: An Interview with Marius Turda. – Europe Now 6 X 2020. https://www.europenowjournal.org/2020/12/07/looking-at-racism-eugenics-and-biopolitics-in-europe-historically-an-interview-with-marius-turda/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht