UUS: palusin kolmel autoril EMPi eel tutvustada oma esiettekandele tulevaid teoseid.

Mirje Mändla

Märt-Matis Lille „Põhjanaela paine” on ulatuslik, nelikümmend minutit kestev teos, mis on kirjutatud Wimmele ja orkestrile. Teos on helilooja sõnul „muusikaline teekond läbi boreaalse maailmatunnetuse eri kihistuste ning ühtlasi austusavaldus selle tunnetuse abil kujunenud kultuuripärandile ja selle pärandi kandjatele. Mõte tekkis mul 2012. aastal, mil kuulasin Wimmet Viljandi folgil esinemas. Wimme kannab endas boreaalset energiat, introvertset intensiivsust, lummust. Algselt oli kavas panna teosele soomekeelne pealkiri, soome folkloristi Armas Otto Väisaneni kujund „hiljainen haltioituminen”, mis on suhteliselt tõlkimatu – vaikne lummusesse langemine, ekstaas. „Põhjanaela paine” (Arvo Valtoni samanimelisest raamatust) on üldisem, ehkki ka ilus kujund. Wimme kaasamine annab teosele lisadimensiooni. Wimme on seotud looduse ja keskkonnaga ning tema partii toetab üldist muusikalist struktuuri. Teose helilisel arengul on kontseptuaalne taust, seda kirjutades oli mulle oluline joigudele omane eripärane ajatunnetus: joiud on midagi, mis justkui visatakse õhku; need on ilma selge alguse ja lõputa, pigem meeleseisundi peegeldus kui lõpetatud terviklikud lood; justkui jupike oja või tuult, mis voolab ja puhub edasi ka siis, kui me neid ei vaata ega kuula. Kasutan teoses salvestatud loodushääli, need on pärit helipankadest, osalt olen neid ise salvestanud ja mõne on mulle edastanud Veljo Runnel. Loodushäältel on teoses vormiline külg.”

Helilooja Maria Kõrvits tunnistab, et tema muusika kõneleb loodusest ja seisunditest. Viimasel ajal paelub teda Austraalias tegutseva helilooja Georges Lentzi idee kirjutada kõik teosed ühe tervikuna: müstiline ja eraklikult elav helilooja kirjutab alates 1989. aastast kuni elu lõpuni teost „Caeli Enarrant”. „Olen mõelnud, et minu teosed võiksid omavahel seotud olla, kui väga suurt stiilimuutust ei tule. Ma kirjutan meeleldi nii vokaal- kui instrumentaalmuusikat, aga instrumentaalmuusikas ei ole teksti ja seetõttu on teised väljendusvahendid ning värv on olulisem. EMPil esiettekandele tulev keelpillikvartett
„… lainetab taevas” puhul mõtlesin pilvede liikumise, öise, sajuse taeva peale, kuulda on taeva liikumist ja lainetuse teket. Teoses on oluline tämber ja seisundite muutumine. Võrreldes varasema loominguga on see rütmilisem ja siin on meloodialiinid.”

Mirjam Tally on viimasel ajal olnud isegi rohkem hõivatud muusika esitamisega Rootsis. Veebruari alguses tuli Risto Joosti dirigeerimisel esiettekandele teos „Valgus ja pimedus” koorile ja orkestrile, teose tellis Rootsi Raadio P2 muusika­kanal NorrlandsOpera initsiatiivil. Teose prooviperiood oli Tally meelest pikk ja põhjalik: „Kooriliikmetele (kammerkoor Sångkraft) oli see teos paras „pähkel”, kuna tegemist on amatöörkooriga ja loos on üsna palju atonaalsust. Ajakirjanduses kiideti ettekande järel Risto Joosti, tänu kellele oli selles muusikas olemas erksus ja voolavus, ilma et lugu oleks muutunud liialt laialivalguvaks.” EMPil tuleb esiettekandele  Tally suurele ansamblile kirjutatud „Vortex”. „See on kaheosaline teos. Esimene keskendub rütmimängudele ja tekstuurikeeristele, mis on kombineeritud lineaarsete ja motoorsete liikumistega. Teine osa on rohkem staatiline seisund, milles muutused toimuvad mikrotasandil: justkui akvarell­maastik, kus värvid sulavad sujuvalt üksteisesse. Eriti esimeses osas on tavapärane mänguviis kombineeritud eri tehnikatega (bisbigliando’d, mängimine ekstra poognasurvega, õhkhelid jm),” selgitab Mirjam Tally.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht