Uute helide aeg

KRISTIINA KIIS

Värske heli festival „Sügisfest“ 4. – 8. X Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Muusikatudengid on alati avatud uuele, seega väisasin EMTA „Sügisfesti“ suure uudishimuga. Rõõm on näha, et akadeemilises õhkkonnas tegeletakse uute suundadega, kuid igale kuulajale ei pruugi see sobida ja nii oli publikus ka poole pealt lahkujaid ja kulmukortsutajaid. Aga see ongi just äge, kui uus ärritab. Festivaliõhtutel paradigmamuutusi ei toimunud ning pigem tundub, et EMTA seilab turvalisel uue muusika laeval. Kui muidu on olnud „Sügisfesti“ fookuses värske muusika, siis sel aastal kuulis lisaks sellele uue muusika klassikateosed, alates Luciano Berio ja György Ligeti loomingust.

Meeldiv oli õhtu USA päritolu helilooja Tom Johnsoni (sünd 1939) muusikaga, mis oli midagi minimalismi fännidele. Ansambel U: kontserdid on alati harivad. Ansambli üks eestvedajaid Taavi Kerikmäe õpetab ka EMTAs, suunates Uue Muusika Ansambli kaudu akadeemilist institutsiooni innovaatilisuse suunas. Kahe ansambli koostöös jäi eredalt meelde Johnsoni teos „Narayana Cows“ ehk „Narayana lehmad“ (1989), minimalistlik teos, kus korduvat ja kasvavat muusikalist materjali vürtsitab absurdne jutustus lehmadest. Tundus, et puhkpillimängijatele Helena Tuulingule (klarnet) ja Mart Ausile (trompet) oli see teos füüsiliselt päris tõsine väljakutse, kuid nad suutsid sellele vaatamata hästi ansamblis püsida. Mulle meeldib, kui uue muusikaga kaasneb lustimine, mida antud helilooja looming interpreetidele pakub. See muutis õhkkonna toredaks ja vähem akadeemiliseks, kuna esinejad nautisid seda absurdi ja naersid kaasa.

Üks asi kõnetas mind tollel kontserdil veel. Nimelt projitseeriti seinale videolõik, kus Johnson meenutab, et omal ajal oli palju sellist vastandlikku kõrvutamist, et uus muusika on midagi keerulisemat ja sügavamat kui XIX sajandi klassikaline ning meloodiline muusika. Moes oli arvata, et meloodia on iganenud. Johnson aga leidis, et „meloodia on okei“. Ma sain sellest lausest valgustuse ja olen sellega nõus. Seda väidavad minu arvates väga vähesed nüüdisheliloojad.

Selles vaimus läksin järgmine päev kompositsioonitudengite kontserdile „Under the net“ ehk „Võrgu all“, kus kõlas nelja noore helilooja värske looming: autorid olid Einike Leppik, Gerta Raidma, Alisson Kruusmaa ja Giovanni Albini (mõni on EMTA lõpetanud 2017. aastal). Itaaliast pärit ja doktorantuuris õppiva Albini duos nr 2 op. 51 vioolale ja klaverile tõuseb teises osas esile poeetiline maailm, kus leidub kauneid kujundeid. Hästi lihtne kiire-aeglane-vorm töötab. Muide, vioolamängija asus teose esitamise ajal Taanis, mängides viitevaba ülekandetehnoloogia ehk lola vahendusel, mida tol õhtul tutvustati. Helisalvestisest Albini veebilehel pole arugi saada, et ühte interpreeti füüsiliselt saalis ei olnud. See tehnoloogia avab täiesti uue etapi muusikute esituspraktikas.

Vioolamängija Katerina Shapochka (lola vahendusel Taanist) ja pianist Anna Wilbe esitamas Giovanni Albini teost.

Liis Reiman

Mänguvõtete poolest jäi meelde Gerda Raidma teos „I Dance With My Thought of You in the Freezing Wind“ ehk „Tantsin külmas tuules mõttega sinust“, kus Helena Tuulingu puhumine bassklarnetisse meenutas liblika tiibade laksutamist. Samuti maagilise hetke lõi Tarmo Johannese üheshingamine flöödiga, kust ei kõlanud mingeid helikõrgusi, vaid lihtsalt hingamine koos pilliga. See oli kaunis.

Avakontserdil Estonia kontserdisaalis kõlas inglase Finn Shieldsi teose „Ktooniline“ esmaettekanne. Oxfordi ülikoolis õppinud ja praegu EMTAs tudeeriv helilooja on hästi tabanud filmimuusika esteetikat. Tema muusika projitseerib kuulaja silmi pimedad ja kõledad tänavad, kus leidub ka veidi müstikat. Autor on öelnud, et teos on mähitud pimedusse, millest tõusevad esile harvad helged ja kirkad hetked. Mõtlesin, et see muusika sobiks hästi kultusfilmi „Patu linn“ taustaks. Dramaturgilisest terviklikkusest jäi natukene puudu, aga muidu oli igati põnev ja süngelt kaunis teos.

Üks keerulisemaid teoseid festivalil oli Kristi Kapteni esitatud György Ligeti „Kuraditrepp“ (1993), mille esitus lõi lihtsalt pahviks. See oli suurepärane vaatemäng. Interpreet sai katarsise, allutas ennast täielikult sellele teosele, minnes kogu olemusega selle sisse. Enamasti ei vaadanud ta isegi klaviatuuri – kõik tuli läbi keha ja lihasmälu. Kontserdi pärliks oli noore helilooja Richard Mägari teos „8“ soolotšellole (2016), mis oli Andres Alexander Metspalu esituses orgaaniline ja ilusa kõlaga.

„Sügisfesti“ lõpetanud ingliskeelne ooper „Der Nordische Baer“ ehk „Põhjala Baer“ (2017) jäi pooliku viimistlusega esituseks, sest seda ei mängitud muusika­teatrina dekoratsioonide, lavalise liikumise ja muu sellisega. EMTA koor ja sümfoniettorkester esitasid muusikalise materjali professionaalsel tasemel. Kammerliku häälega solist Benjamin Kirk, kes on tegelikult kooridirigeerimise haridusega, sai oma partiiga hästi hakkama, arvestades seda, et ta pidi kogu aja istuma ning näitlejameisterlikkuseks palju võimalusi ei olnud. Hääl vajab veel koolitamist, aga kuuldavasti saab laulja hääl küpseks alles 30ndates eluaastates.

Dirigent Tõnu Kaljuste iseloomustas ooperi esitust tabavalt loenguna, kus publikul on võimalik tutvuda kahekrooniselt tuttava, imetaja munaraku avastanud ja nüüdisaegsele embrüoloogiale aluse pannud Karl Ernst Ritter von Baeri elulooga hollandlase Dominy Clementsi muusika vahendusel. Sellegipoolest oli loeng-lavastus leidlikult vürtsitatud populaarkultuuri elementidega, nagu nutitelefonid, ruupor ja animatsioon, muusikas kõlas kohati räppi, kerget svingi, gospelit ja elektroonilist muusikat – igati tänapäevane lahendus lihtsate vahenditega.

„Sügisfest“ pakkus palju tundeid ja mõtteainet, kuhu uus muusika tüürib ja kas see ikka kuulajatele meeldib. Kõik innovaatiline on põnev ja progressiivne, aga minu pisut poeetiline hing oleks tahtnud festivalil rohkem kuulda lihtsust, siirust, vähem dissonantse, rohkem tonaalsust, harmoonilist kooskõla jms. See festival ei olnud küll koht, kust otsida klassikalist muusikat, aga kas me just hiljaaegu ei rääkinud sellisest nüüdisaegsest nähtusest nagu uussiirus muusikas? Kuhu see on jäänud? Kergelt seda aimata oli, aga vähe.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht