Värske veri kultuuri korraldama

Kaari Kiitsak-Prikk

EMTA kultuurikorralduse magistrandid on valmis strateegiliselt mõtlema eelkõige kultuuripoliitika infrastruktuurides. Juuni alguses kaitses Eesti muusika- ja teatriakadeemias magistrikraadi üheksa kultuurikorralduse magistranti. Kõik juba valdkonnas tegutsevad praktikud, seljataga kultuurivaldkonna bakalaureusekraad (muusika, kunstiajalugu, filoloogia, filosoofia jt) ning kultuuriga seotud tööpraktika (kontsertide või galeriikorraldus, muuseumi- või linnaametniku töö).

Kaks aastat kraadiõpet peaks andma neile edasiseks edukaks tegutsemiseks vajalikud praktilised organisatsioonilised teadmised ja oskused ning teoreetilise tausta oma tegevuse ja eesmärkide paremaks mõistmiseks. Kultuurikorralduse magistriprogrammis õpitakse kultuuripoliitikat, kultuuri- ja organisatsiooniteooriat, projekti-, personali- ja finantsjuhtimist, seadusandlust, kultuuri turundust, rahade hankimist, publiku kujundamist jne. Lisaks teoreetilistele loengutele on ette nähtud kohtumised kultuuriorganisatsiooni juhtidega ning asutuste külastamine juhtumianalüüsid ja osalusülesanded.

Muusika- ja teatriakadeemias õpetatakse kultuurikorraldust juba seitsmendat aastat ja osaliselt inglise keeles; välisõppejõududelt saab teadmised Euroopa ja Ameerika kultuuris toimuvast, sealsetest korraldustrendidest ja eripärast. Kohalikke õppejõude on umbes 60%: tugevad teoreetikud teistest Eesti ülikoolidest ja kohalikus kultuuritöös kõvasti karastunud praktikud.

Igapäevase töö kõrvalt magistriõppe läbinud kultuurikorraldajad tegelesid oma lõputööde  raames igati aktuaalsete diskussioonide ja otsustega (kultuuripealinna infrastruktuuri investeeringud, uue lastemuuseumi asutamine, kultuuriasutuste kriisijuhtimine), millest võiks kohe praktilises kultuurielus kasu olla. Teoreetiline pool, mille analüüsimiseks tavaliselt kultuuris innustunud töötegijatel pole aega, annab panuse seni veel küllaltki õhukesele Eesti kultuurikorralduse teadusele, mida võiks ehk nimetada rakendusteaduseks, sest uurimustes on välja pakutud uusi lahendusi praktiliseks tööks (uue tasakaalustatud kultuuriasutuse juhtimise mudeli idee, kontserdiorganisatsiooni efektiivsuse optimaalne mudel, soovitused kirikumuusika rahastamiseks ja kohaliku tasandi kultuuritöötajate arendamiseks, kunstikõrghariduse rahvusvaheliseks ekspordiks).

Kultuurikorralduse magistrandid jätkavad enamasti oma karjääri ka pärast õpinguid samas vallas, sellekevadine värske veri siis muuseumitöö-, kontserdi- ja kultuuriprojektide korraldajatena. Magistriõpingud ja kraadiga saadud „kvaliteeditempel” on loodetavasti neile abiks, nii et need asutused ja projektid, millega nemad seotud on, elavad üle nii eelarvekärped kui muud kriisid ja toimivad efektiivselt ning loomingut väärtustades.

 

* * *

EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammi lõpetanud

Epp Leikop, MTÜ KultuuriRosin juht: „Kvaliteedimärk on nüüd küll otsa ees, kursused ja õppejõud on olnud kvaliteetsed. Iseasi on see, millise kvaliteediga neid teadmisi õnnestub ellu rakendada. On isu edasi õppida ja tahtmine õpitut ellu rakendada; ma usun, et kvaliteeti on tunda ka praktikas.”

Tanel Jan Palgi, vabakutseline kultuurikorraldaja: „Kultuuri on ju korraldatud ja korraldatakse ka ilma vastava hariduseta. Õpingud on siiski näidanud, et valdkond on sügavam pelgalt kultuuri korralduslikest aspektidest, ajades võrseid kultuuripoliitikasse, küsimusteni eetikast ning kultuuri võimust-võimalustest (ümber)kujundada ühiskonda. Kultuur on süsteem ja kultuurikorralduse distsipliin on hea võimalus seda süsteemi paremini tundma saada ning seejärel juba süsteemsemalt, teadlikumalt valdkonnas tegutsema asuda.”

Tähti Lehtsaar, Eesti EKB Liidu muusikasekretär ja koorijuht: „EMTA kultuurikorralduse magistriprogramm on mitmekesine ja huvitav. See annab võimaluse ennast kurssi viia ning edasi arendada nii kultuuri kui majanduse ja juriidika vallas. Ained ei käsitle ainult Eestiga seonduvat, vaid annavad ülevaate kogu maailmas kultuurikorralduses toimuvast. Lisaks toredatele eesti õppejõududele oli võimalus kuulata ja koos diskuteerida välisõppejõududega Euroopast USAni.

Saadud teadmistega hakkan kindlasti oma tööd strateegilisemalt läbi mõtlema. Kasvanud on enesekindlus ametiasutustega suhtlemiseks ja koostöövõimaluste otsimiseks. Samuti on suurenenud teadmised kultuurivaldkonnale pakutavate rahastamisallikate leidmiseks. Kuna programm on valdavalt ingliskeelne, siis on see arendanud keeleoskust ja julgust algatada ka rahvusvahelisi projekte.”

Eesti muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse magistritööd kaitsti 5. ja 6. VI EMTAs Rävala pst 16.

Ka sel aastal võetakse vastu uusi tudengeid kaheaastasesse magistriõppesse, dokumentide vastuvõtt 12.–26. VI. Lisainfo: Kaari Kiitsak-Prikk, 6675738, kaari@ema.edu.ee, www.ema.edu.ee

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht