Viljandi vanamuusikafestival

MARET TOMSON

12. ? 16. VII toimus järjekordne, XIX Viljandi vanamuusikafestival, mille eesmärgiks on kunstilise juhi Neeme Punderi sõnul otsida erinevais ajastuis nii muusikalisi kui olustikulisi kokkupuutepunkte. Sellest ideest oli kantud avaetendus-performance ?New Orleans? ? Viljandi järvel sõitis vana aurulaev, kust kandusid kaldani lummavad puhkpillihelid. Jazzi algaegadest pärinevaid dixielande ja muid new orleansi stiilis lugusid mängisid Otsa-nimelise muusikakooli õpilased Siim Aimla juhtimisel. Maaliline taevas koos vikerkaarega moodustasid muusikale pilkuköitva tausta. Avapidustused jätkusid järveäärses bangalos, kus hilisööni musitseerisid noored jazzmuusikud ? rahvusvahelisest laagrist ?Youth Jazz Music Workshop? osavõtjad.  

Näitlev tantsupaar

Vanade tantsude esitamine (vahel ka õppimine) on Viljandi festivali üks iseloomulikke jooni. Üle kümne aasta on kestnud koostöö Londoni teeneka koreograafi, tantsija ja kostüümikunstniku Jane Gingelliga. Koos oma noore partneri Kaj Sylegardiga esitasid nad seekord lustaka loo ühe XVII sajandi rändnäitleja kirevatest seiklustest. Hispaania autori Rojase teksti ?El Camino Picaresco? vahendas Ugala näitleja Erni Kask, sündmustiku vahele oli põimitud tantsu, näitemängu ja pantomiimi. Ansambel koosseisus Eva Punder, Lembit Orgse, Peeter Klaas ja Nele Aunap jälgis tähelepanelikult laval toimuvat. Jane Gingelli kujutatud erinevad rollid ? koketne lesk, algaja näitleja, humoorikas vuntsidega vanamees ? olid tänu tantsijanna suurepärasele näitlejaandele igati nauditavad. Kai Sylegard, kelle kanda oli tantsude tehnilisem pool, oli Gingellile võrdväärne partner.

?Taanieli mäng?

Eestis on mitu vanamuusikafestivali, kuid ai-

nult Viljandis tegeldakse järelkasvuga. Viiendat korda toimus lastelaager ligi poolesaja osavõtjaga, kelle ühistööna valmis keskaegne liturgiline draama ?Taanieli mäng?. Noorte tahe ise midagi korda saata on imetlusväärne ning kui juhendajad oskavad seda suunata, on hea tulemus käes lühikesele ettevalmistusajale vaatamata. Etenduse lavastaja ja muusikaline juht oli Neeme Punder, stiilsed tantsud seadis meie parim vanade tantsude spetsialist Virve Kurbel, kostüümid ja lavakujundus oli kunstnik Riina Vanhanenilt. Orkestri kandvateks jõududeks olid Viljandi Linnakapelli liikmed. Peaosalistena esinenud tantsutrupi Saltatores Revaliensise lavalised kogemused aitasid noortel esinejatel kindlamalt tervikusse sulanduda. Nii saigi teoks hoogsalt kulgev naivistlikus laadis etendus, mida lustisid nii esitajad kui ka rohkearvuline publik.

Populaarne Telemann

Telemann-Consort Moskvast esines festivalil koos meie ansambliga Eesti Barokksolistid. Kava koosnes põhiliselt Telemanni muusikast. Moskvalaste mängus köitis emotsionaalne kaasaelamisvõime, eriti ilmekad olid viiuldajad. Nende pilgud, näoilmed ja kehakeel rääkisid ainult ühest: kuulake, milline vaimustav muusika see on! Ja tõesti ? Telemannil on, mida publikule pakkuda: terve galerii vaimukaid karaktereid, värvikaid kooskõlasid ja meeldejäävaid meloodiaid. Kahe ansambli vahel valitses hea koostöö, jõulisemates kohtades kõlas nagu väike kammerorkester. Mõjuvalt toodi esile barokkmuusika dünaamiline vaheldusrikkus ja kõnekas retoorika.

Portugali munga Manuel Cordoso (1566 ? 1650) ?Missa pro defunctis? tuli Eestis ettekandele esmakordselt, esitajaiks segakoor Latvija ja Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel. Liturgiline surnumissa kõlas küllaltki ühetaoliselt.Kes ootas Mozarti ?Reekviemi? taolisi kontraste ja teatraalsust, pidi pettuma. Kes aga suutis süveneda ja lasta muusikal end kaasa viia, tundis loo lõpus küllap hingelist kirgastumist. Cordoso muusika meenutas Palestrinat, kuid oli tihedakoelisem ja tumedatoonilisem. Koor laulis intensiivse kõlaga, milles oli ühekorraga nii kirge kui vaoshoitust.

Viljandlased on nii vana- kui pärimusmuusika festivalid omaks võtnud. Nendest on kujunenud linna tähtsamad visiitkaardid. Järgmisel aastal toimub vanamuusika festival juba 20. korda. Tahaks, et muusika väljuks rohkem kirikutest ja kontserdisaalidest, et selle nädala jooksul oleks Viljandi vanalinn täis helisid, värve ja pilte, mis on küll seotud kaugete aegadega, kuid meile ometi nii mõistetavad ning lähedased.