Voces Musicales lõpetas hooaja vaimulike teostega

Pille Kangur

Kammerkoor Voces Musicales lõpetas oma 13. hooaja vaimulike helitööde kontserdiga. Koori uus peadirigent Kaspar Mänd on kollektiivi repertuaari täiendanud nii vokaalmuusika klassika (Tomas Luis de Victoria „Kannatustenädala responsooriumid”) kui ka uudisteostega (Põhjamaade koorimuusika kava). Selgi kontserdil kõlas esmakordselt koori kavas olnud muusika: Frank Martini Missa topeltkoorile ning Evelin Seppari „Taeva äärelt” esiettekanne. Lisaks esitati Cyrillus Kreegi harvemini kuulda olnud kolm „Taaveti laulu” (nr 84, 22, 137) ning Pärt Uusbergi „Taaveti laulu nr 121” täiendatud redaktsioon. Frank Martini (1890–1974) Missa topeltkoorile valmis aastal 1922, ent sai esiettekande alles 1961. aastal, mistõttu arvatakse, et missa ei olnudki mõeldud avalikuks esitamiseks, vaid valmis helilooja austusest Bachi mahukate vaimulike suureoste vastu ning vajadusest pöörduda jumala poole. Seda peetakse üheks XX sajandi väljapaistvamaks missa teksti muusikaliseks seadeks, kus prantslaslik impressioon seguneb uuema helikeelega. Teos on värvikas ja õhuline ning lummav oma luminestsentse iluga, aga kindlasti ka vokaaltehniliselt nõudlik. Kuna see umbes 20minutiline teos kõlas nõudliku kavaga kontserdi lõpus, siis äratas imetlust koori jätkuvalt värske ja kaunis kõla ning häälte orgaaniline ühtesulavus. Kuuldud Kreegi, Seppari ja Uusbergi teoste üks ühisjooni on see, et need kõik on loodud autorite õpinguaegadel. Kreegi „Taaveti laulud” on kirjutatud eri etappidel aastatel 1914–1944 ning on puhtalt helilooja originaallooming. Need on lihtsad ja meeldejäävad viisid, ent mõjuvad ka meie ajas värske ja huvitavana.

Voces Musicales on küllap üks koor Eestis, kes on juba oma tegevuse algusaastatest saadik kõige rohkem esitanud ja tellinud Eesti nüüdismuusikat. Selgi kontserdil kõlasid kahe noore helilooja kooriteosed. Nii Pärt Uusberg kui Evelin Seppar on olnud koorimuusika „sees” juba lapsest saadik (mõlemad laulavad praegu ka ise Voces Musicaleses) ning seetõttu heliloojatena väga kompetentsed küsimustes, mis puutuvad koorilaulu, koori kõlasse, vokaalsetesse probleemidesse jne.

Pärt Uusbergi „Taaveti laul nr 121” on kirjutatud 2009. aastal Taaveti laulude konkursiks, kus see saavutas esikoha. Teos võlub oma ilusa, voogava koorikõlaga, ka dramaturgilise poole pealt on huvitav jälgida helilooja suhtumist sõna ja heli kooslusse: helid ja ka dünaamika on sõna teenistuses ning justkui võimendavad ja markeerivad teksti.

Samasugust head vormitunnetust võib täheldada Evelin Seppari uudisteoses „Taeva äärelt”, mille põhimaterjal pärineb samaks Taaveti laulude konkursiks loodud mahukal laulul, mida koori peadirigent palus heliloojal pisut lühendada. Teoses on madalate ja kõrgete meloodiate põnevat üheaegset kasutust, mis tekitab ruumilise avaruse efekti. Samuti huvitav on erinevate faktuuride kasutus: hõre, meloodiatel baseeruv faktuur suubumas kogu koori hõlmavasse tihedasse faktuuri. Kompositsiooniliselt ilus leid on koraalilikult retsiteeriv sopranisoolo, mis liigendab muusikalisi lõike. Ka Seppar on sõnasse suhtunud suure tähelepanu ja lugupidamisega.

Voces Musicalese hooaja lõppkontsert pakkus suurt kuulamisnaudingut ning äratas imetlust koori kõrge taseme üle.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht