Armastuskiri iseendale

Juta Kivim?

  Kataloog võib olla tulevikus kõige olulisem infoallikas. 

 

“Armastuskiri iseendale” on ühe Kai Kaljo 1999. aastal loodud video nimi, ent ka kunstniku mahukam tagasivaateline kataloog on meie reeglina kasinate publikatsioonidega kunstielus vaadeldav armastuskirjana kunstnikule endale. Kataloog nii nimetatakse seda vahel olulisi teoreetilisi arutlusi sisaldavat trükist kokkuleppeliselt, ka siis, kui see ei sisaldagi kunstniku loomingu kogu loetelu. Kataloog võib olla tulevikus kõige olulisem infoallikas kunstnikku puudutavate väärtushinnangute kujundajana. See võib olla vägagi oma kunstniku nägu, peegeldades põlvkondlikke seisukohti, kunstniku positsioneeritust kodumaises ja n-ö suures kunstis, kunstniku laiemat intellektuaalset pagasit ja kogu ta isiksuse olemust.

 

Kai Kaljo. Tekstid Jan Verwoert, Kai Kaljo, Mari Laaniste, John Peter Nilsson, Julia Schäfer, Barbara Steiner, Reet Varblane. Toimetaja Reet Varblane, kujundanud Tiina Sildre. Sihtasutus Tallinna Kunstihoone Fond, 2006. 76 lk.

 

Kai Kaljo (1958) kataloog avab ootuspäraselt kunstniku isiku kõige avameelsemal moel. Naiseliku enesekindlusega on Kaljo arendanud omaenese isiksusest oma loomingu peamise ainese. Ta on olnud aastaid ühtaegu oma loomingu subjekt ja objekt, esinedes nii, kahetises rollis, ka oma trükise saatesõnas. Kaljo tekst “Iseendast” ei ava mitte ainult tema teadlikult lihtsa enesekäsitluse tagamaid, vaid teeb tagasivaate enese kui Ida-Euroopa kontekstist välja kasvanud naiskunstniku arenguvõimalustesse ja suhteliselt ootamatusse tähelendu maailmakunstis tänu ühele konkreetsele videole. “Luuser” (1997) kordub üha ka temast kirjutavate teiste hinnanguis. Kai Kaljost kõneldes tulevad olulised Teised üha tagasi sama video juurde, kuigi see pole Kaljo loomingus kaugeltki ainus õnnestumine. Ent just “Luuser” ületas Eestis mõistetava ja siin äratuntava konteksti, omandades mingi ajastuomase võrdkuju staatuse. Kõik muu, perekonnalood, viited maailmanimega ekselukaaslasele, 1960. aastail Eestis vägagi tuntud graafikust isale, esteetilised meditatsioonid “suurtel” teemadel nagu aeg, looduse tsüklilisus, paratamatus ja Jumal, need kõik on trükises esitatud, ent mõjuvad pigem visuaalse taustmaterjalina. Kai Kaljo verbaalne ja visuaalne monoloog, kunstniku kauni näo dramaatilised ilmed saadavad lehitsejat kaanest kaaneni, esitades kohati ka paikapidamatuid väiteid. Ta ei ole Eestis täna kaugeltki mitte tunnustamata kunstnik. Näitus Tallinna Kunstihoones on kujunenud iseenesest oluliseks tunnustuseks ja tema töö on jõudnud tänaseks vähemalt ühte Eesti kunstimuuseumidest.

 

Mari Roosvalti maalid 1970 – 2006. Koostajad Jüri Okas, Mari Roosvalt. Kujundus Tiit Jürna. Tallinn, 2006. 102 lk.

 

Mari Roosvalt (1945) on genuiinne maalija, maalikunstniku tütar ja maalikunstniku abikaasa, isa, Evald Okase järeltulijatest moodustuva arvuka kolme generatsiooni ühendava kunstnikeperekonna liige. 2006. aastal hinnati tema panust eesti maalikunsti Konrad Mäe maalipreemiaga. Kataloog avab Mari Roosvalti kui eelkõige intellektuaalse, pika pedagoogipraktikaga maalijana, kes integreerib ka täna uusi võimalusi oma maalijapraksisesse. Tema viimase kümnendi mänguline suhe maaliga hõlmab fotograafia, isiklikud mälestused reisidelt, fragmendid lähedasest suhtlusringist ja eelkõige muidugi – maalilised väärtused. Maalija väitel sisaldab see mõiste tundliku värvide kooskõla oma nüansside, fraktuuri ja üldistustega. Kataloog sisaldab valitud biograafilisi ekskursse, mida kunstnik on soovinud avaldada, ja kvaliteetseid reprosid pikast teekonnast maalikunstis. See on intellektuaalne pöördumine vaataja-lugeja poole, kus kunstniku seisukohad, teda kujundanud keskkond ja tema üldised väärtushinnangud kultuuris avalduvad vestluses kuraator Reet Varblasega. Kõlama jäävad Mari Roosvalti isiklikud sümpaatiad kunstis, tema vaieldamatult oluline suhe isaga ja veendumus, et maalimine on eluviis.

 

Värvimeelne. Akvarellid 1966 – 2006. Koostanud ja tekstid kirjutanud Kersti Koll, Tiiu Pallo-Vaik. Kujundanud Katrin Kaev. Tallinn, 2006. 80 lk.

 

Tiiu Pallo-Vaik (1941) on kõnetanud oma monograafilises kataloogis kogu nelja möödunud aastakümmet. Kuuekümnendad ANKi mõjuväljas, akvarellid ja joonistused toonases sürrealistlikus laadis, mis tänaseks on omandanud museaalse väärtuse, seitsmekümnendate helge figuratiivsus ja kaheksakümnendate rahvusromantilised visioonid arhailisest maaelust. Viimase kümnendi akvarellide subtiilsed pestud pinnad ilmestuvad lehekülgedele fotograaf Stanislav Stepaško tõeliste õnnestumistena. Stepaško ongi kujunenud Eesti Kunstimuuseumi juures praktiseerides üheks oluliseks kaasaegse kunsti reprodutseerijaks, ei kujutaks Pallo-Vaigu ülimalt keeruka värvistruktuuriga akvarelle veelgi paremini reprodutseerituna. Kataloogi tekst on konservatiivselt lahendatud, andes kohusetundliku ülevaate kõigist maalija loominguperioodidest. Pisut apologeetiline, kunstniku enesemüüti järgiv, püüab Kersti Kolli loominguülevaade tuua esile parimat, jäädes samas üldsõnaliseks ja püüdmatagi vaadelda pikka elutööd kaasaegse kunstikäsituse vaatepunktist. Ent ehk olekski subjektiivsem vaatepunkt liiga riskantne, lõhkudes õrnade pigmentide sulava unelma.

 

Tagasivaatav mees. Jüri Arraku varasem looming. Näitus Kumu Kunstimuuseumis 27. X 2006 – 11. III 2007. Kädi Talvoja tekst, kujundanud Külli Kaats. Eesti Kunstimuuseum, 2006.

 

“Tagasivaatav mees” on eelkõige muuseumikataloog ja hõlmab nagu näituski Jüri Arraku varasema, 1960.-1970. aastate n-ö museaalse loominguperioodi. Suurepärane analüüs, Arraku loomingu asetamine tollase eesti ja ka maailmakunsti konteksti on objektiivne ja samas ka laiapõhjalist muuseumipublikut hariv. Sürrealism ja grotesk, mütoloogilised faabulad Arraku varasemas loomingus, omaaegsesse avangardismi kuulunud performance’id ja ka Arraku omaaegne pildiline ehtekunst on mahutatud kompaktsesse väikese formaadiga väljaandesse. Tegu on käepärase ja kogu probleemistikku hõlmava trükisega, mida võiks näiteks õppematerjalina kindlasti soovitada.

Muidugi on see kataloog vaid osake Arraku 70. sünnipäeva tähistanud grandioossetest üritustest, ent kunstniku ruumi valdav isiksus peegeldub ka sellest väikesest õnnestunud trükisest.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht