Balti- ja Põhjamaade noore kunsti auhind Elīna Vītolale

Jurij Dobrjakov: „Kunstikõrgkooli lõpetanud järgivad rahvusvahelise kunstimaailma arengut, kuid on julgustav, et suundumusi ei järgita pimesi.“

EGLE LOOR

25. X anti Riias Läti kunstiakadeemias üle Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhind. Seekord pälvis selle läti maalikunstnik Elīna Vītola. Publiku­auhind läks seekord Leetu äsja Vilniuse kunstiakadeemia lõpetanud noorele skulptorile Laima Antonovale.

Ka Elīna Vītola lõpetas kunstiõpingud alles möödunud kevadel. Tema võidutöö „Maali ja argielu ühised teemad 5“ koosneb kahekümne meetri pikkusest rullikeeratud maalist ja diivanist, mis on kaetud aegunud mööbliriidest laenatud motiiviga. Kunstnik ise põhjendas oma installatsiooni kui püüdu mõista oma kunstitegemise protsessi. Ka Laima Antonova võidutöö „Igapäevaelu transformatsioon“ on seotud kunstniku enda elu ja püüdega leida ema- ja skulptorirolli vahel tasakaal.

Noari kunstikeskkonna asutatud noore kunstniku autasu antakse üle juba kolmandat korda, seekord võistles Baltimaade kunstikõrgkoolide kõrval ka Helsingi kunstiülikool. Tänavusel võistlusel osales 95 noort kunstnikku: 13 Lätist, 37 Leedust ja 20 Eestist, Soomest oli 25 kandidaati. Võistlustöödega saab tutvuda veebilehel http://nbyaa.eu.

Tänavu žüriisse kuulunud Jurij Dobrjakov õpetab Vilniuse kunstiakadeemias fotokunsti filosoofiat, meediaeetikat, meediauuringuid, visuaalset kommunikatsiooni ja kirjutamist. Dobrjakov osales ka Kumu sügiskonverentsil ja kõneles Leedu kunstiruumi visualiseerimisest 1990ndatel.

Miks on Balti- ja Põhjamaade noorte kunstnike konkurss oluline?

Balti- ja Põhjamaade noorte kunstnike võistlus annab kunstitudengitele ja laiemalt noortele kunstnikele põhjuse õppida tundma üksteise loomingut. Leedu, Läti, Eesti ja Soome ei asu üksteisest ülemäära kaugel, aga tudengid omavahel läbi ei käi. Tundub, et noored leedu kunstnikud on väga hästi kursis Berliini või Londoni kunstieluga, kuid nad ei tea peaaegu midagi sellest, millega tegelevad nende mõttekaaslased Lätis, veel vähem Eestis või Soomes. Eks see anna tunnistust ka kunstiülikoolide vähesest koostööst.

Milline oli tänavuse võistluse tase? Mis hakkas noorte kunstnike tööde puhul kõige enam silma?

On ilmne, et kunstikõrgkooli lõpetanud järgivad rahvusvahelise kunstimaailma suundumusi, kuid lootust annab see, et neid ei järgita pimesi. Paljud noored pööravad ohtralt tähelepanu oma päritolule ning on jõudnud tagasi traditsiooniliste meediumite juurde.

Kas esitatud teosed erinesid ka riigiti?

Ei saa öelda, et tööd olid riigiti väga erinevad, kuigi Eesti noored kunstnikud paistavad olevat teistest rohkem keskendunud digimeediale ja tehnoloogia kaasamisele. Lätis ja Soomes on esikohal maal. Mingil põhjusel osales sel aastal kõige enam kunstnikke Leedust. Ei tea, kas põhjus peitub lõpetanute suuremas arvus või rahvusele omases võistlus­himus.

Kes on teie meelest noore kunstniku auhinnale kandideerijate seas uued kuumad nimed?

Ksenia Jurkova Soomest, Mari-Liis Rebane Eestist, Elīna Vītola Lätist, Viltė Bražiūnaitė ja Tomas Sinkevičius Leedust on juba praegu üliõpilase tavalisest tasemest üle. Nad on võimelised aktiivselt osalema nüüdiskunstis. Usun, et kuuleme neist järgnevatel aastatel aina enam ja enam. Kuid ka need noored kunstnikud, kes hoiduvad trendidest ja on valinud oma tee – näiteks Viktor Gurov Eestist –, väärivad tunnustust. Loodame, et kunstimaailm annab neile piisavalt ruumi katsetamiseks, kuigi esialgu ei pruugi nende loomingul turgu olla.

Kas teil on soovitusi noortele, kes alles õpivad ning kaaluvad järgmisel aastal sellel võistlusel osalemist?

Oma keskkonnas, olgu Eestis või Leedus tegutsedes tuleb mõelda globaalselt, maailmal tuleb silm peal hoida. See on mõjusa kunsti eeltingimus. Loodan, et noore kunstniku võistlusest saab meie piirkonna noorte kunstnike hüppelaud rahvusvahelisele kunstiareenile.