Disainiteaduskonna lõputööd

Lylian Meister, EKA disainiteaduskonna dekaan

Disainiteaduskonnas on sel aastal magistriõppe lõpetajaid vähe, aga see-eest on tase ühtlaselt ja rõõmustavalt kõrge. Parimate magistritöödega paistis silma tootedisain, kus enamik töid pälvis hinnangu cum laude ehk said väga heaks kiidetud. Teemad olid sealjuures vägagi erinevad, ent neid ühendas vajadustepõhine ja kasutajakeskne mõtlemine ning soov oma uuringute ja disaineritööga lahendada probleeme  parimal viisil.     

  

Kaua oodatud ja ülimalt vajaliku töö, üldhariduslikus koolis disaini õpetamise õppematerjali, koostas magistrant Merike Rehepapp (juhendajad Krista Aren ja prof Heikki Zoova,  konsultant Martin Pärn). Merike Rehepappi nõustasid ka filosoof Aare Ristal, psühholoog Margit Tamm, kunstiõpetajad Reet Reidak ja Külliki Tõnisson, disainiuurija Karin Paulus ja vanalinna hariduskolleegiumi direktriss Kersti Nigesen. Töö tulemusena valminud disainispikker ehk tööraamat õpetajale disaini õpetamiseks põhikoolis on sisult nii disainivaldkonda selgitav juhendmaterjal kui ka hästi liigendatud ja tulevikus täiendamist võimaldav  harjutuste kogum, millest võib leida erinevaid disaini aspekte puudutavaid ülesandeid vormi, värvi, ajurünnaku, rollimängude, kommunikatsiooni, keskkonna ning materjali teemadel. Harjutusi katsetas ja lihvis magistrant aastajagu VHKs. Disainispikri eesmärk on, et laps õpiks märkama ja analüüsima esemete ja ruumi vormi, funktsiooni ja esteetikat, aga ka mõistma disaini kui protsessi, mille eesmärgiks on leida vajaduse korral uus või parem lahendus.  Disainispikri harjutuste abil õpib laps suhtlema inimese loodud keskkonnaga ja mõistma nii loomise kui tarbimise protsessi.     

Liina Ernits kavandas digitaalse abivahendi kiireks infovahenduseks kriisi- ja ekstreemolukordades suurte inimhulkade organiseerimiseks (juhendajad professor Martin Pärn ja insener Ervin Kaeval, konsultant professor Heikki Zoova). See on esimene niivõrd globaalse haardega teemapüstitus, kus magistrant püüab lahendada maailma eri paigus järjest  sagedamini toimuvate katastroofide ja suurõnnetuste aegset infovahetuse probleemi. Valminud IDO-seadme disainilahendus koos toetava teenussüsteemiga on mõeldud massiliseks kasutamiseks olukorras, kus tavapärane side ei tööta ja peale toidu ning vee on inimesed mures ka oma lähedaste saatuse pärast. Magistritööle aitasid oma kogemustega kaasa Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder, PõhjaEesti päästekeskuse juhtivspetsialist Hannes  Keller, siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Saar ja kriisipsühholoog Tiiu Merest. 

Lauri Hirvesaar disainis postitöötajatele elektrilise pakiveomopeedi (juhendaja Matti Õunapuu), nõustajatena olid abiks ka OÜ Stigo meeskond ja AS Eesti Posti logistikajuht Kaupo Järve. Täiesti omanäolise väikemopeedi ideeks on „neli ühes” kontseptsioon, mis võimaldab mopeedi lihtsate võtetega kasutada nii reisijakui kaubaveoks, kaubakäruna rakendada, aga ka madalamaks seada, et see laadimise ajal näiteks laoriiulite alla ära mahuks. Kaks disainiteaduskonna magistritööd kaitsti isikunäitusega. Oma kunstnikubrändi loomisega tegeles magistritöö teoreetilises osas klaasidisaini magistrant Helena Orgla, kes töö loomingulise osana avaski brändi Helena Kreem ja sealjuures ka iseenda esimese isikunäituse „Veneetsia” Hopi galeriis (juhendaja professor Mare Saare, konsultandid Maris Lindoja ja Kristiina Uslar). Veneetsia arhitektuurist inspireeritud pate de  verre’i tehnikas meisterlikud just nagu sulalumest või suhkrust klaasvormid, nende varjud galeriiseintel ja vaikne jää sulamise heli lõid ruumis tõepoolest lummava meeleolu. Helena Orgla soovitud ilu, hapruse ja kaduvuse efekt oli saavutatud niivõrd veenvalt, et üks galerii külastajatest küsis valvurilt hirmunult: kas kaunid teosed sulavadki lõpuks ära?       

Hoopis teist laadi isikunäituse „Inimene ehte sees” korraldas magistritöö loomingulise osana ehtekunsti magistrant Kadi Kübarsepp Draakoni galerii keldrisaalis (juhendajad Andrus Joonas ja Vappu Thurlow). Oluliseks osaks  tööst oli ka inspireeriv modell Billeneeve, kelle elu käsitles autor tegevuskunstina ja kelles nägi ürgnaise ehedaid, sensuaalseid, siiraid ja hundilikke jooni. Billeneeve kehal teostas ta oma soovi panna ehe liikuma ja viia galeriist välja, suurepärase fotosessiooni tulemusena see ka õnnestus, aga kahjuks jäi modell kaitsmisel nägemata. Näituse avamisel käinutel Billeneeve ehetega nägemine live’is siiski õnnestus. Töö teoreetilises osas käsitles Kadi Kübarsepp  performance’i, ehete ja rituaali seost ja näitas ka väga võluvaid visandeid.   

Moedisaini magistrandi Kristina Tatarinova spordijalatsitest inspireeritud autorikollektsiooni „Haute sport couture” said Eesti moehuvilised näha 4. juunil moe-show’l (juhendaja professor Vilve Unt ja dotsent Anu  Ojavee). Kollektsioon pälvis äramärkimist ja võitis väikese auhinna juba enne kaitsmist rahvusvahelisel moekonkursil „Habitus Baltija 2011” Riias, samuti on kolm autorikollektsiooni mudelit jõudnud rahvusvahelise konkursi „The Art of Fashion Foundation” („Moefondi kunst”) finaali ja neid esitletakse selle aasta novembris Ameerikas San Franciscos. Üle mitme aasta sai seega moedisaini magistritööna näha selgelt kunsti valdkonda kuuluvat kollektsiooni ehk  haute couture’i, mille valgetele toonidele andis tõuke magistrandi sõnul muu hulgas ka esimesel kursusel dotsent Sirje Runge käe all läbitud värvusõpetus. 

 Disainiteaduskonna juhtteema: kestlikkus ja säästev areng   

 Moedisaini magistrant Kristi Kuusk tegeles  jätkusuutliku moega kaasaegses kultuuris ja kehasõbralike tehnoloogiatega (juhendaja dr Suzana Avelar, konsultandid dr Johan Redström ja professor Vilve Unt). Kristi Kuusk on juba tehtud töö põhjal võetud vastu Hollandi Eidenhoveni tehnikaülikooli doktorantuuri, kus ta jätkab sama teemaga. EKA moedisaini uurimissuundi silmas pidades väärib mainimist, et lõpujärku on jõudnud ka EKA doktorandi Reet Ausi moe- ja tekstiilitööstuse jääkide  taaskasutamist käsitlev doktoritöö „Upcycling Textile Waste – Adding Value Through Design” („Tekstiili taaskasutus: uus väärtus disaini abil”) mille loomingulise osa üheks etapiks oli kostüümide kujundamine Turu aurinko-balleti äsja Kultuurikatlas etendunud Saša Pepeljajevi lavastusele „Tantsiv torn”. Vastutustundlikkus ja oma erialaga seonduva eetilise poole pärast muretsemine on moedisaini osakonnale olnud juba pikemat aega oluline uurimisteema, meenutagem siinkohal kas või 2007. aasta disainiöö raames korraldatud rahvusvahelist seminari „Jätkusuutlik mood: võimalused ja väljakutsed” Rotermanni kvartalis või Reet Ausi juhendatud Hula tootmisjääkide taaskasutusprojekte. Säästva arengu ja taaskasutuse valdkonna projektid olid sel aastal jõuliselt esindatud nii moe-, tekstiili-, naha- kui tootedisaini bakalaureuseõppe lõpetajate portfooliotes. Märtsi lõpus sai samal teemal näha disainigaleriis  toote- ja tekstiilidisaini tudengite näitust „Ära viska ära!”. Võib öelda, et tänast disainiõpet iseloomustab selgelt mure maailma pärast, keskkonnateadlikkus ja erialane eetika. Tekstiilidisaini bakalaureuse-portfooliote komisjoni liige, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau arvas isegi, et taaskasutuse teema on hakanud liigselt tagaplaanile jätma tekstiiliosakonna „tarkade tekstiilide” arengusuunda. Tõsi, pisut kirju esitluse  ja üliõpilaste projektivaliku taustal võis see nii tunduda. Samas oli just tekstiilidisaini osakonna interaktiivsete tekstiilide väljapanek väga jõuline mais Frankfurdis toimunud Techtextil’i messil, kus ainsa Eestist pärit eksponandina osaleti kõrvuti suurte uurimisasutuste ja maailmanimedega tootjatega ning saadi väga hea tagasiside ning hulk koostööettepanekuid ja praktikapakkumisi ülikoolidelt ja ettevõtetelt, sealhulgas Mercedes-Benzi sisustusdivisjonilt.     

Osakondade erinev nägu     

Bakalaureuste portfoolioid vaadates võib täheldada, et disainiteaduskonnas on nii õppekavasid, kus püütakse hõlmata võimalikult laia erialast spektrit, kui ka õppekavasid, mis on rohkem konkreetsetele teemadele või materjalidele keskendatud. Kõige kirjumad oma õpinguperioodi ülesannetes olid tekstiilidisaini  ning nahakunsti, köite- ja aksessuaaridisaini õppekavad, kus oli võimalik kohustuslike või valikainetena läbida skaala tarkadest tekstiilidest klassikalise gobeläänini ja raamatuköitest kingadisainini. Tudengid ise hindasid sellist laiapõhjalisust väga kõrgelt ja oleks soovinud veelgi rohkem erinevaid tehnoloogiaid tundma õppida, portfooliote üldpildis mõjus see aga pisut kakofooniliselt. Väga sümpaatse ja läbimõeldud sisuga paistis silma moedisaini  õppekava, kus liigutakse läbi disainiülesannete ja tehnoloogia nii EKA oma kaubamärgi Hula reaalse kollektsiooni valmimiseni, aga kasutatakse ka muul moel õppetöös disainibüroo tööstiili ja tööstuspraktikat. Portfooliote esitluski toimus Baltika moelaval, otse olulise tööandja peakorteris, sest Baltikaga seob moedisaini osakonda pikaajaline partnerlussuhe. Eesti Disaini Majas esitletud tootedisaini tudengite portfooliod olid läbivalt probleemikeskse  ülesandepüstitusega ja asjalike projektiselgitustega, milles võis näha eriala selget enesemääratlust. 

Ülimalt stiilse portfooliote esitlemisega sai hakkama ehte- ja sepakunst, kus lisaks portfooliotes endis selgelt avalduvatele kunstnikupositsioonidele ja -ambitsioonidele toimus võluv etendus kaunite ehteid kandvate nümfide ja oma juhtivat osa pidevalt unustava heeroldi kaasabil.   

Graafilise disaini osakond lasi üliõpilastel lisaks portfooliotele esitleda ka viimase semestri lõputöid. Igaüks sai vabalt valida endale huvitava teema alates koomiksist ja lõpetades kodulehega. Huvitavaid mõtteid avaldas Johan Kallase lõputöö, ta analüüsis Eesti koolis õpetatavat  käekirja. Graafilise disaini näitus ja esitlus toimus projektiruumis März. Disainiteaduskonnas õigustab bakalaureusetaseme portfooliotega lõpetamine ennast väga hästi, sest annab nii üliõpilastele, õppejõududele kui tööandjatele hea ülevaate noore inimese professionaalsetest võimetest ja huvide suunast ning aitab analüüsida tehtut. Portfooliote kaitsmine ongi käsitletav esimese olulise (enese)analüüsietapina noore disaineri või kunstniku töös. Magistritöös aga soovime näha juba meistritööd.