Eesti esimesed naisskulptorid

JUTA KIVIMÄE

Linda Sõber kivi raiumas 1930ndate lõpul. Näitus ?Eesti esimesi naisskulptoreid?Adamson-Ericu muuseumis kuni 13. VI.

Kui rääkida naisskulptoreist Eestis, peaks kindlasti nimetama ka peamiselt saksa kultuuriruumis karjääri loonud, ent Härgla mõisas sündinud Constance Elisabeth Wetter-Rosenthali (1872 ? 1948), kes sai oma kunstnikuhariduse Dresdenis ja Berliini Preisi akadeemias. Peale muuseumis säilinud artdeco?liku vabaplastika teavad eestlased tema loodud Parrot? ja Aleksander I pronksreljeefi Tartu Ingli- ja Kuradisillal, enamasti neid siiski kunstniku nimega seostada oskamata.

Näitusele koondatud naisskulptorid kuuluvad põlvkonda, kes lõpetas oma kunstihariduse õppeasutustes enne 1940. aastat ning sai tuntuks juba 1920. ? 1930. aastatel. See näitus peaks mõnevõrra avardama üldist vaadet Eesti kunstiajaloole: oleme nimelt oma kunstiajaloo üles ehitanud peamiselt meestest koosnevale staaride süsteemile. Ega põhjus polegi ainult meestekeskses kultuurikäsitluses, pigem on meil alati olnud raskusi kunstiajalooliste väljaannete publitseerimisega, mistõttu kilbile on jäänud eelkõige kunsti arengu pealiine esindavad isiksused. Leontine Lind-Karu, Irmgard Luha, Linda Sõbra, Amanda Jasmiini, Lidia Laasi, Marie Kalmuse, Hilda Orgusaare ja Salme Riig-Reimani suures osas kipsis teostatud varajane looming mõjub eesti 1930. aastate skulptuuri üldpildis eristuvana, ehkki mitte otseselt feminiinsena. Õpiti koos meesõpilastega enamasti Anton Starkopfi juhatusel (aga ka Soomes ja Peterburis). Aastate 1923 ? 1940 lõikes Pallase skulptuuriklasside koosseisu uurides polnud suhe igal aastal kaugeltki mitte meesõpilaste kasuks. Naisskulptorite suhe akti, naiste ja laste portreeþanrisse on aga enamasti tundlikum, vaade inimkehale pigem idealiseeriv kui naisekeha erootilisi või karakteerseid aspekte esile manav, nagu see oli enamasti meesskulptorite loomingus.

Linda Sõbra (1911 ? 2004) kaht täisfiguuri ja naiste portreebüste vaadates avaneb väga andeka emantsipeerunud naise pilk teisele naisele, modellile. Eesti skulptuuritraditsioonis on naisskulptori erotiseeritud vaade naismodellile tavatu. Juta Eskeli, Ellen Kolgi või Hille Palmi tantsijannad ei ole kuidagi võrreldavad Sõbra ?Tantsijatar Helle Viidasega? (1938). Viidase meeleliseks ilmestatud näojoontest ja tugevast õlapartiist aimub ülimalt karakteerne isiksus. Ka ?Istuv tüdruk? (1938) ja ?Naise büst? 1930. aastaist ning Endel Taniloo erakogusse kuuluv ?Naise pea? 1940. aastaist oma sisselõigatud näojoontega mõjuvad eesti skulptuuris erandlikult tundlikult. Linda Sõber esines näitustel juba Pallase õpinguaastail, pälvides aina tähelepanu ja kiitvaid hinnanguid. Kahjuks ei ole tema tegevusest eksiilis kuigivõrd andmeid. Äsja jõudis Eestisse teade, et Linda Sõber suri 4. IV oma kodus San Remos.

Hiljuti oma 102. sünnipäeva pühitsenud Stockholmis elav Amanda Jasmiin (1902) on ilmselt viimane sõjaeelsel ajal karjääri alustanud Eesti naisskulptoreist. Jasmiini arvukas looming kodumaal hävis enamuses sõjatules. Tema näitusel eksponeeritud 1937. aastal graniiti raiutud Pallase lõputöö ?Ema ja poeg? ning kümmekonna aasta eest Tartu Kunstimuuseumile kingitud ?Poisi pea? (1937) esindavad 1930ndate skulptuuri igavikulisemat, gallia vaimust rikastatud klassikalisest traditsioonist lähtunud suunda.

Usun, et näitusekülastajaile võivad olla avastuseks Kristiine Mei (1895 ? 1969) soojast huumorist kantud väikesed terrakotakompositsioonid ja Hilda Orgusaare (1889 ? 1969) portreteeritud koerad. Viimast polegi nimetatud ?Eesti kunstnike biograafilises leksikonis?, ent tema akadeemilises laadis teostatud laste portreid ning loomafiguure leidub tänaseni mitmes Eesti erakogus.

8. VI kell 15 algab skulptor Maire Männikule (1922 ? 2003) pühendatud mälestuspäev: näha saab Rein Raamatu filmitud rikkalikku materjali kunstniku Pariisi elu- ja töökeskkonnas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht