Elamusliku raamatu poole
Žürii esimees Mart Anderson: „Päris laitmatuid tervikuid on kümme-viisteist, aga suurem kogus annab meie raamatukujunduse seisust selgema pildi.“
Kauneimate raamatute näitus rahvusraamatukogu VI korruse näitusesaalis kuni 7. III, 7. – 9. IV Tallinna raamatumessil. Kuni 28. II saab rahvusraamatukogus, Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoes valida oma lemmikraamatu. 25 kauneimat raamatut esindavad Eestit kauneimate raamatute võistlusel Leipzigis ja Frankfurdi raamatumessil, viis kauneimat lasteraamatut saadetakse Bologna lasteraamatute messile.
Taas on valitud möödunud aastal välja antud 25 kauneimat raamatut ja viis kauneimat lasteraamatut. Kahekümne viie kauneima raamatu võistlusele esitati 163, viie kauneima lasteraamatu võistluse 51 raamatut. Žürii arvamus on pressi- ja kataloogitekstis lugejate ette jõudnud. Vaatame seekord, kas žürii liikmete arvamus läheb üldisest lahku ja mille nemad tänavusest saagist kõige positiivsemana esile toovad.
Milline raamat on teie lemmik ja miks?
Mart Anderson, žürii esimees, Eesti Kujundusgraafikute Liit: Minu selle aasta üks lemmikuid on Piia Ruberi kujundatud Eesti rahvarõivaste komplekt (pildil nr 8), mis võlus oma tervikliku struktuuriga. Mahukas ja mitmekesine materjal on jaotatud mitme trükise vahel, nii on saanud valida igale teemale just selle esitlemiseks kõige sobivama paberi. Kujundus on terviklik, komplekti ühendav, muljelt lihtne, elementides siiski piisavalt erinev ja mänguline. Pildimaterjali selge ja pisut range eksponeerimise kõrval on detailideni läbi töötatud tüpograafia ülimalt praktiline ja seetõttu ka peaaegu märkamatu. Puna-must-valge värviskeem on julge otsus, et mitte kujundada komplekti lipuvärvides. Peen valik, mida ja kui palju punaseks värvida, jätab põhjamaiselt atraktiivse ja rahvusliku üldmulje.
Ruth Huimerind, Eesti Kujundusgraafikute Liit: Vaieldamatu ja konkurentsitu lemmik on Angelika Schneideri kujundatud „In principio. The Word in Arvo Pärt’s Music” (1). Täiuslik raamat! Õhuline, rafineeritud, asjakohane, parajalt trikikas. Lihtsad ja minimalistlikud kujundused on tihtipeale tapvalt igavad mu meelest, tühjad lihtsalt, küll aga mitte kõnealune raamat. Tehniline teostus toetab igati delikaatset disainerimõtet.
Ville Hänninen, külalisliige, Soome raamatukunsti komitee esimees aastail 2014–2015: Krete Pajo kujundatud ja Lennart Männi köidetud „Nimed, sõnad, nõiamärgid. 4×(4+4)×4 = noor Eesti luule“ (5). Intrigeeriv eesti luule on saanud auväärsesse raamatusse: eksperimenteeriv, põnev, oskuslikult elavaks tervikuks seotud.
Maris Kaskmann, Eesti Kujundusgraafikute Liit: Niisuguses žüriis kerkib paratamatult küsimus, kuidas kõrvutada žanre, kui näiteks kunstnikuraamatud ja lasteraamatud võimaldavad formaadis, küljenduses ja materjalis rohkem mängu kui juturaamatud või teaduskirjandus. Aga eks oma lemmikud ikka tekivad. Mõni mulle silma jäänud teostest jäi kahekümne viie hulgast välja, näiteks Tuuli Aule kujundatud Joanna Ellmanni luulekogu, aga nii mitmedki valituist rõõmustasid mind väga. Esile tahan tõsta veel Angelika Schneideri kujundatud „In principio. The Word in Arvo Pärt’s Music“, Margus Tamme töö „Hopeless Youth!“ (3) ja Indrek Sirkli tehtud Kristi Kongi monograafia (4).
Raamat tõuseb esile siis, kui kujunduse kontseptsioon lähtub selgelt teose sisust, on detailideni välja mängitud ning pakub üllatusi kas materjalivaliku või köite poolest. Kõige selle juures peab raamatut olema hea lugeda. Eelnimetatud raamatud just niisugused ongi: sisu ja vorm toetavad üksteist, kujundus on timmitud pisiasjadeni, tüpograafia on hästi valitud ning ka füüsiliselt on neid eriti mõnus käes hoida ja katsuda. „In principio“ on viimseni läbi töötatud, oma lihtsuses peen ja hõrk, köide on ilus üllatus.
Teaduslikku kirjandust ei ole sugugi lihtne põnevaks teha. Raamatu „Hopeless Youth!” puhul mängivad kaasa suurepärane tüpograafia, hea paberivalik. Ometigi kord on katmata papp ja grafiti nagu rusikas silmaauku.
Kristi Kongi monograafia: ei mingit „suurt“ kunstnikuraamatut, vaid lihtsalt pildid, katmata paber, mugav formaat. On lastud särada autori teostel.
Katri Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu:
Krete Pajo kujundatud ja Lennart Männi köidetud „Nimed, sõnad, nõiamärgid. 4×(4+4)×4 = noor Eesti luule“ on lihtne, meeldiv ja puhas tervik, huvitav köide ja värvilahendus, maitsekas. Mõjub täiuslikuna, mõjub kunstiobjektina.
Anne Pikkov, Eesti Kujundusgraafikute Liit: See raamat on Indrek Sirkli kujundatud Kristi Kongi „Ma ei ole oma pead padjal liigutanud“. Žürii töö oli ammu lõppenud, kui läksin tagasi ja raamatu kätte võtsin, puhkuseks pikast päevast.
Kujundaja on siin olnud nagu bändivideo režissöör, kaanest kaaneni täis mõnusat beat’i, kergust ja muretust, sekka efektseid flash’e. Ja seda mitte ainult silmale: käe all sahisevad eri karedusega paberid, mis kannavad omakorda mõnusat rütmi.
Pedantselt täpse laiusega valgeid leheservi pole kujundaja ilmselt planeerinud trükkali kiusamiseks, vaid need annavad esitatud taiestele mõnusa raamistiku, pannes maalide värvid veelgi rohkem särama.
Selle raamatu lükkaksin CDde riiulisse, et seda aeg-ajalt „kuulata“ ja parem tuju saada.
Piret Reimann, Print Besti trükikoda: Angelika Schneideri kujundatud raamatu „In principio. The Word in Arvo Pärt’s Music“ puhul meeldib nii köide, kujundus kui ka materjalivalik. See eristub teistest juba oma köite poolest. Raamatut kätte võttes tekib hästi mõnus ja väärikas tunne. Sellise raamatu valmistamine on ka paras väljakutse trükikojale. Väga hästi tehtud töö.
Kaidi Roots, Eesti Kirjastuste Liit: Anonüümsel hääletusel sai kõikide žürii liikmete maksimumpunktid „In principio. The Word in Arvo Pärt’s Music“, peale selle on mul kahekümne viie kauneima hulgas veel vähemalt 10–12 lemmikut, nii et valida on raske.
Aga et küsimus on nii püstitatud, siis nimetan Kaia Rähni ja Erik Teemäe kujundatud „Isejuhtivat linna“ (6), Villu Koskaru kujundatud ja Olga Pärna illustreeritud „Telefonilugusid“ (7), Margus Tamme kujundatud „Hopeless Youth’i“ ning kuklas on tuksumas Vahur Afanasjevi kogu „Tünsamäe tigu“ (2). Katrin Kisandi kujunduses on midagi, mis tekitab hea olemise: intrigeeriva ja pisut edeva värvilahenduse ning puhta kujundiga minimalistliku kaane taga avaneb kontrastina lehekülghaaval läbi mõeldud, möödunud aegade nostalgiamaiguline, mõnusalt unenäoline pildiline kaardistus. Lõpptulemus ühendab aegu, on ühtaegu uus ja vana.