Jõud ja julgus

Heili Sõrmus

Metallikunstnik Rein Metsa mälestusnäitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 4. XI. Kuraator Merike Alber, kujundajad Margit Argus ja Margit Aule. Rein Metsa näitus on elamus. Väljas on väga andeka inimese looming, mida on esitletud haaravalt ja nutikalt. Väljapaneku esimene saal hõlmab kunstniku jõulisi suureformaadilisi töid emailpiltidest ja -objektidest skulptuurideni ning näituse teine saal on vastukaaluks oma esmamuljelt habras ja õrn. Rein Metsa ehted on eksponeeritud pleksiklaasist alustel, mis asetsevad pleksiklaasist kerade sees. Kerad on valgustatud nii, et eemalt paistab väljapanek õrnalt valgustatud kergelt õõtsuvate mullide meri, mis tekitab saladusliku ja püha tunde. Kujundus töötab ühtlasi hästi ka töid lähedalt silmitsedes. Nii saab vaadata Rein Metsa meisterlikult teostatud ehete tagakülgi ning imetleda materjalide omadusi mitme rakursi alt. Ehete valgustus paneb materjalid särama, kuid jätab alati midagi varju ja saladuseks. See on lummav näitamise ja varjujätmise mäng. Kuraator Merike Alber ja kujundajad Margit Argus ja Margit Aule on andnud endast parima, et klassiku looming väärikalt eksponeerida. Samavõrdset aplausi ei saa kahjuks teha näituse kataloogile. Võimalik, et teoste sära ja hiilguse jäädvustamine pole kerge ülesanne, kuid kataloogis on reproduktsioone, mille puhul on originaalteosest palju kaotsi läinud.

Näituse plakatil ning kataloogi kaanel silmitseb meid altkulmu terava pilguga kotkas – ehe „Kuldne nokk” (1986). Usun, et tõesti ei leidu paremat tööd, mis oleks justkui Metsa loomingu üldistus või kokkuvõte. Kotka suled ja nokk küütlevad, tema pilk ja hiilgus tekitavad aukartust ja kõhedust. See ei ole mingi kohmetu, armas suursilm, nagu „Varesepoeg” (1984, hõbe, kuld, räni, pärlmutter, klaassilm, korall) või keegi meist, lihtsurelikest. Temas on väge ja ta teab, kuidas end maksma panna. Mets on andnud endast kõik, et te tema töödest õlgu kehitades mööda ei kõnniks. Metsa teostes on mingi suur mehelik jõud ja enesekindlus. Ka naise seksuaalsus, mis on ehk kõige selgemalt tuntav töös „Torso kätega” (1973, hõbe, vasknaelad, korallid), on esitletud mehe pilgu kaudu. Naine on siinkohal ihaldusobjekt, kellest kiirgab erootilist kutset. Meheliku ja naiseliku energia mängu näeme teoses „Korsett ja punane vein” (2002, vask, raud, melhior, klaas, email). Justkui verine relv on keskelt korsetiga kinni pigistatud. See objekt on nagu mõni filmimaailma kassahitt, milles on vaatajat meelitavat pahelisust, seksi ja vägivalda. Metsa teos „Nööritud rist“ (2001, raud, vask) mängib samuti meeste feti objekti – korsetiga, kuid töö üldmulje on sellegipoolest macho’lik. Naine on Metsa teostes kohal, kuid alati allutatud mehe seksuaalsele pilgule.

Rein Metsale oli materjal, selle olemus ja iseloom väga oluline. Tundub, et tema eesmärk oli luua objekte, mis tõuseksid kõrgemale esemelisusest. Tema ehted, objektid ja skulptuurid sooviksid justkui olla midagi sellist, nagu on ammuste kultuuride müstilised või religioossed objektid. Seesugune mõtlemine on eesti ehtekunstis nüüdseks hästi juurdunud. Metsa materjalikasutus on tänapäevases mõttes tavatult külluslik. Iseloomuliku näitena võib tuua eespool mainitud ehte „Kuldne nokk” materjalide loetelu: hõbe, kuld, räni, klaassilm, jaspis, elevandiluu, pärlmutter, malahhiit, obsidiaan, türkiis, lasuriit. Väga paljudes Metsa teostes esineb silma kujund, mis sarnaneb sageli Egiptuse ehtekunstist tuntud Horuse silmaga, mis pidi kaitsma kurja silma ja haiguste vastu. Metsa ehete materjalivalikus on juba egiptuse ja mesopotaamia kultuurist tuttavat: lasuriit, karneool, türkiis, kuld. Loomulikult ei imiteeri Mets mõne XIX sajandi meistri kombel mineviku stiile. Ta seob meelepärase endale iseloomulikuks visuaalseks keeleks: tema loomingust leiame keldi kolmjala, õrnu vihjeid indiaani kultuuridele, sürrealismile ja palju, palju muud. Põnevad on Metsa 1987. aastast pärit kärbseid kujutavad ehted, mis on justkui kuulsa juugendstiili ehtekunstniku René Lalique’i loomingu jõulised ja üldistavad interpretatsioonid. Metsa teostes on palju viiteid, kuid üldistades võib öelda, et tema looming on seotud mütoloogia või müütilise mõtlemisviisiga. Rein Metsa teoseid iseloomustab julgus ja agressiivsus: kihvad, needid, ketid ja naelad loovad alati mingi pingestatuse ja erksuse. Tema töödes on teatud võitluslik, mässav moment, kuid seda energiat hoiab koos kompromissitus tehnilise teostuse kvaliteedis.

Rein Mets soovis elada nii, et ehted peaksid vastu kauem kui ta ise, ja ta sai sellega hakkama. Õnnelikud on inimesed, kelle tööst jääb jälg, ja eriti hea, kui see, mis säilib, on midagi väärt. Rein Metsa elust ja loomingust on jäänud alles palju kõrgetasemelist ja isikupärast kunsti.