Ka lapsed vajavad eksistentsiaalset sügavust

Rahvusvaheliselt tunnustatud katalaani raamatukunstniku Ignasi Blanchi suur isikunäitus lastekirjanduse keskuses on tähelepanuväärne kultuurisündmus ka täiskasvanutele.

JUTA KIVIMÄE

Ignasi Blanchi isikunäitus lastekirjanduse keskuses kuni 15. VII.

Katalaani raamatugraafik Ignasi Blanch (1964) ei ole eesti publikule täiesti võõras. Vaid kahe aasta eest toimunud Tallinna V illustratsioonitriennaalil paistsid tema illustratsioonid vene klassiku Nikolai Leskovi raamatule „Mtsenski maakonna leedi Macbeth“ silma dramaatilise sensuaalsusega. Seda näitusekeskkonnas, kus enamik autoreid esines lasteraamatute illustratsioonidega. Oma pildikeelelt on ta ka rikka kultuurilise taustaga.

Ignasi Blanchi praegusele näitusele on koondatud raamatuillustratsioonid autori viimaste aastate loomingust. Blanchi kahevärvi-illustratsioonidel on elavalt ja väga väljenduslikult, ent ka sügava isiksusetunnetusega edastatud tegelaskujud tihtipeale intensiivses liikumises. Pliiatsijoonistustel on Blanch edastanud liikumiseillusiooni väikeste, peaaegu märkamatute joontega. Näiteks võimendavad näitlejanna Miryam Wézièresi raamatu „Päike kohtub kuuga“ (2018) tegelaste kirglikke askeldusi liikuvad varjud lumel ja peategelase voogav punane juuksepahmakaski. Intensiivne tormakas liikumine on ilmestanud ka Barcelona ülikooli 2017. aastal korraldatud illustratsioonide näitusele loodud joonistusi raamatule „Alice peeglitagusel maal“. Ühel neist nimelt ujuvad tormises vees (ajavoolus) koos nii raamatu peategelane kui ka kõikvõimalikud teised olendid igaühele iseloomulikul moel.

Blanchi joonistustelt vaatavad tihtipeale välja ka loomad ja linnud, kelle positsioon illustratsioonidel on võrdne seal kujutatud inimolenditega. Pliiatsijoonistused, kuhu on enamasti maalitud sinised või punased guašitaustad ja mustvalgeid joonistusi elavdavad värvilaigud, mõjuvad erandlikult tugeva tajutava emotsionaalsusega.

Ignasi Blanch oma maali „Räägin armastusest” („Parlo d’Amor”, 1990) kõrval. Maal on osa Berliini müüril olevast kunstiprojektist „East Side Gallery“.

Pressifoto

Kõigist teistest teostest aga erinevad Victor Hugo raamatu „Meretöölised“ katalaanikeelsele tõlkele loodud illustratsioonid. Vaeste inimeste ja laste tumedates toonides figuurid ja näod väljendavad ühtaegu nii katsumustesse sattunud inimeste ebakindlust kui ka lootust paremale tulevikule.

Ignasi Balanch on visualiseerinud katalaani lastekirjanike poeetilisi tekste, nagu näiteks Monica Rodriguese „Manzur ehk ühe tiivaga ingel“ või Pere Martí i Bertrani „Viimane jaaniussike“ (2018), ent ta ei varja laste eest elu eksistentsiaalset sügavust, kus leidub kurbust, õnnelikke kohtumisi, sõprust ja armastust. Siingi pole eksponeeritud ainult lastele mõeldud illustratsioonid. Katalaani autorite, aga ka mugandatud ja tõlgitud lasteraamatute kõrval on eksponeeritud näiteks ka pildid 1920. aastate mondäänsest elust Scott Fizgeraldi menuraamatule „Suur Gatsby“ ning joonistuslikult lahendatud elavad raamatumesside plakatid „Litterarum 2019“ ja palju muud.

Katalaani kirjakultuur ja kunst (ainuüksi Hispaania pinnal ühendab see 11 miljonit katalaani) on vana ja võrreldav kõige vanemate euroopa rahvaste ajaloolise pärandiga. Nii nagu Eestis, on ka Kataloonias olnud rahvuskeel korduvalt surve all. Veel lähiminevikus diktaator Franco valitsemisajal (1939–1975) olid keelatud Kataloonia rahvuskultuurilised institutsioonid ja katalaani keele kasutamine. Seetõttu on rahvuskeelne kirjandus ja eriti lastekirjandus praegu õitsval järjel ning seda hoiavad ülal silmapaistvad kirjastused, kirjanikud ja illustraatorid.

Kataloonia ise pole juba ammu ka eestlastele püüdmatult kaugele jääv koht, iseasi, kuidas me seda tajume. Paljud eestlased on imetlenud Antonio Gaudí ebamaiseid hooneid ning Güelli pargi mosaiike. Ooperilauljad Montserrat Caballé ja José Carreras on lausa mitu korda esinenud Eestis ning Kumus on toimunud Joan Miró näitus. Hiljutine Hispaania keskvalitsuse konflikt Kataloonia omavalitsuse iseseisvuspüüetega pani paljud eestlased samastuma katalaanidega. Meenutagem vaid, et 2013. aasta septembris korraldasid ka katalaanid inimketi Kataloonia ise­seisvuse toetamiseks.

Ignasi Blanchi isiku ja loomingu kohta internetist teavet otsides leiab materjale katalaanikeelsest perioodikast ja galeriide näitusetutvustustest, ent tegemist on tõeliselt rahvusvahelise tegevusväljaga kunstnikuga, kel on tihedad sidemed näiteks saksa raamatumaailmaga.

Juba 1989. aastal, vaid paar kuud pärast Berliini müüri langemist, oli ta üks 118 kunstnikust, kes kattis maalinguga just talle eraldatud viiemeetrise müüriosa rahvusvahelises East Side Gallery projektis.

Ignasi Blanch elab praegu Barcelonas. Töötades mitme kirjastuse juures on ta illustreerinud ligi 90 raamatut, ent on ka 2001. aastast teinud kaastööd näiteks Saarbrückeni laste- ja noorsookirjanduse messidele, olles hinnatud koordinaator ja illustratsioonieriala õpitubade koolitaja. Blanchi-taolise rahvusvaheliselt tuntud kunstniku näitus Tallinnas on tähelepanuväärne kultuurisündmus, mille eest võlgneme tänu keskuse kuraatorile Viive Noorele ja tema sõlmitud rahvusvahelistele sidemetele raamatuillustratsiooni maailmas.

Ignasi Blanchi illustratsioon.

Lastekirjanduse keskus

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht