Kirjad Paduasse

Marijke Vallanzasca

Eesti ehtekunstinäitus Marijke Studios Paduas 23. IV –30. VI . Kunstnikud: Rainer Kaasik-Aaslav, Liina Lõõbas, Marita Lumi, Maria Rubtsova, Kätrin Beljaev, Kadi Kübarsepp, Risto Tali, Maarja Niinemägi, Kertu Tuberg, Tanel Veenre, Villu Plink, Rait Siska, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kristiina Kibe, Piret Hirv ja Kadri Mälk. Eksponeeritud oli 69 ehet-objekti. Ilmus kataloog.    „Käsitsi kirjutatud kirjadel ja ehetel on ühisosa. Nad mõlevad nõuavad aega ja keskendumist ning on sügavalt isiklikud. Ehted on kui kirjad, mis jutustavad vormi leidnud lugusid.” Näituse kataloogist        Eesti Kunstiakadeemia kunstnike näitus viib meid kaugele kõigest sellest, mida seni teadsime. Teistsuguse päritolu tõttu erineb eestlaste ehtekunsti mentaliteet suuresti meie (Padua koolkonna) traditsioonist, mis rajaneb ennekõike klassikalisele Eukleidese geomeetriale ja ratsionalistlikele kaanonitele. /---/ Eesti ehtekunst sütitab vaimsust ja kujutlusvõimet, see on intiimne ja sümbolistlik. Näituse  teostes domineerisid tumedad materjalid (kriitikud nimetavad neid teoseid „mustadeks eheteks”).     

Kadri Mälk on oma tööde teemad („Fata Morgana”, „Ohvriplaadid”, „Varju piir”) leidnud kontaktmaagiast, vihjates ühtaegu kujutlusele  ning ebamaisusele. Maagilise väega amuletid (apotroopilised ehted) on üks põhiteemasid Kadri Mälgu loomingus. Piret Hirve haprad, äärmise vilumusega kohrutatud hõbelehed meenutavad pikki ajaperioode, talviseid torme, melanhoolseid atmosfääre. Muusiku poega Tanel Veenret on inspireerinud unenäod, unistused ja mälestused: kaelakee „Pärt”, luuleline kui pits, suubub vaigu puhastesse elementidesse ning toob silme  ette viiulisilla kuvandi. Enamikku tema töödest iseloomustab looduse ja kultuuri elementide esteetiline kõrvutamine. Paljudes tema nägemuslikes kompositsioonides on tunda unenäolist, sürreaalset tendentsi, mis eristab Veenret tema kaasmaalaste naturalistlikumast loomekeelest.       

Villu Plink köitis tähelepanu oma teosega „Surmapatud”: tugevad ja järsud graafilised märgid rauas, sõdalasemõõtu nõelad, mis on kinnitatud rasketesse materjalidesse. Selle teose skulpturaalne jõud laseb tal iseseisvana esile kerkida.  Eve Margus Villems on vastandanud loodust ja kunsti. Näitusel oli viis tema loodud ehet, mis kujutavad endast peeneid graveeringuid tumedat ja heledat tooni loomasarvel. Kaks väga õrna lillekujundit: pross „Oliiv”, luuleline õlipuuoks ja pross „Jumalakäpp” („Male  Orchis”), peente animeeritud kroonlehtedega orhidee, mõlemad graveeritud ühteainsasse heleda sarve tükki. Mõlemat teost iseloomustab liikuv element: esimesel mäekristallist leht, teisel ametüstist tolmukas. Villemsi ülejäänud kolm tööd on tumedast sarvest graveeritud lehvid, mille avades on läbipaistvad ja korrapäratult lihvitud suitsukvartsid. Kristiina Kibe, tundlik ja veetlev vabakutseline kunstnik, hariduselt ühtaegu bioloog ja  kunstnik, esitles näitusel äärmiselt kauneid, ebaharilikke ja keerukaid lillekuparde kogumeid. Need vasest, peenelt artikuleeritud ja keemiliselt töödeldud pindadega õied, lehed ja tolmukad on kaetud sametise kahvaturohelise või roostekarva paatinaga.       

Kertu Tubergi hõbedast ja erinevatest sulamitest valmistatud prossid, rinnaplaadid, amuletid (kulda on sealjuures kasutatud vähe) on vahel töödeldud elegantseteks elusloodusest võetud motiivideks ning vahel karmideks ja karedateks vormideks. Neid on kasutatud koos looduslike materjalidega: puidu, koralli, koguni putukatega. Nõnda on tekkinud lai valik nii primitiivsete ehete kaasaegseid tõlgendusi kui ka üllatavaid ja täiesti innovaatilisi töid.  Kõigi nimetatud kunstnike juhendajaks on olnud Kadri Mälk, karismaatiline isiksus, kes on ka ise renomeega kunstnik. Koolkonna ulatuslik näitusetegevus kõikjal maailmas võimaldab tõlgendada nende isikupärast kunstikeelt, varjutamata seejuures põrmugi igaühe ainulaadsust. Ehte siht võiks olla oma kandja vaikne toetamine ning diskreetne viitamine tema hingelisele omapärale ja vaimsele identiteedile, on Kadri Mälk iseloomustanud oma taotlusi.       

Tõlkinud Mart Rummo

Marijke Vallanzasca ehtegalerii on tegutsenud 27 aastat, esitledes nii kuulsa Padua koolkonna kui  rahvusvahelise ehtemaastiku suuri nimesid. Marijke Vallanzasca käsitlus ilmub rahvusvahelise ehtekunstiajakirja Art Aurea järgmises numbris. Sirp avaldab selle autori loal.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht