Kommentaar

KALMAR KURS, Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja

Miks on kultuuriministeerium kuulutanud välja Eesti kirjandust ja kunsti inglise keeles tutvustavate erialaväljaannete ideekonkursi? Kas Estonian Art ja Estonian Literary Magazine ei täida neile pandud ootusi? Millest on vajaka? Kuidas on neid ajakirju seni rahastatud? Kas rahastus on tulnud kultuuriministeeriumilt ja mis summas?

Eesti kunst ja kirjandus väärivad rahvusvahelist kõlapinda.

Eesti kultuur on rahvusvaheliselt järjest enam tuntud, ent kõik meie kultuurivaldkonnad vajavad tuge, et tuntust maailmas kasvatada. Ka koostatavas arengukavas „Kultuur 2030“ on iga valdkonna puhul rahvusvahelisus keskne teema.

Kultuuriministeerium kuulutas välja rahaliste preemiatega avaliku konkursi, riigihanke, et saaksime järgmiseks viieks aastaks parimad võimalikud lahendused kirjanduse ja kunsti inglise keeles tutvustamiseks.

Juba enam kui 20 aastat on MTÜ Eesti Instituut koostöös partnerite ja toimetuskolleegiumidega koostanud ja trükkinud ajakirju Estonian Literary Magazine ja Estonian Art. Kusjuures Kultuuriministeerium toetab nii organisatsiooni tegevuskulusid kui ka ajakirjade väljaandmist. Viimastel aastatel on ajakirjade väljaandmise kulud olnud üle 30 000 euro, millest osa on regulaarselt taotletud Eesti Kultuur­kapitalist. Soovime hankega saavutada selle, et ministeeriumi toetusest rahastatakse ajakirja (või muu võimaliku infoplatvormi) väljaandmist täies mahus valdkondlikke lisavahendeid kaasamata.

Ministeeriumi eesmärk on viia Eesti kunst ja kirjandus veelgi suurema rahvusvahelise publikuni. Koroonakriis ja suurürituste eri vormid on tõestanud, et traditsiooniliste formaatide kõrval vajame valdkondi toetavat tipptasemel digitaalset vahendit, kasutades ka näiteks ristmeedia võimalusi. Nii saavad need erialaväljaanded rahvusvahelisel tasemel huvi äratada, meie kunsti ja kirjandust tutvustada, diskussiooni tekitada.

Ajakiri peaks olema abiks kõigile, kes tegelevad rahvusvaheliselt meie kunsti ja kirjanduse tuntuse kasvatamisega – välisesindused, kultuuridiplo­maadid, erialainimesed ja loojad. Samuti on vaja järjepidevalt arvestada valdkonna esindajate tagasisidega ning arendada ajakirjade ja nende levitamise strateegiat.

Soovime hankepõhise töökorraldusega tagada valdkonnale vajalik teenuse uuenduslikkus, sh parim võimalik levilahendus, et ekspertide loodud tugev sisu jõuaks maailmas õigel ajal õige sihtrühmani. Praegune tagasiside on ministeeriumi veennud, et olemasolev ajakirja formaat valdkonna ootustele enam ei vasta ning muudatused on oodatud.

Konkursi eesmärk on anda nii senisele väljaandjale kui ka kõigile teistele kunsti- ja kirjanduse valdkondade organisatsioonidele võimalus pakkuda välja parim Eesti kirjanduse ja kunsti ingliskeelse info edastamise võimalus. Ideaalis valmiks allikas, mis on suunatud erialapublikule ja ekspertidele ning millest oleks võimalikult laial ringil kirjandus- ja kunstivaldkonna inimestel abi rahvusvahelises koostöös.

Ideekonkursi võitja peab tagama valdkonna tegevusi toetava ja valdkonda rahvusvaheliselt tähelepanu tõmbava ja kõnetava süsteemse, regulaarset infot ning sügavamaid käsitlusi pakkuva väljundi. See võib olla nii veebi­platvorm, trükis, nende sega­variant või muu lahendus, ideekonkursil osalejatel on siin vabad käed.

Ingliskeelsete kunsti- ja kirjandusväljaannete ideekonkursid

Kriis abielu kahekümne kuuendal aastal

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht