Kommentaar. Kaks faktitäpsustust „Taaskohtumisele kunstitontidega” (Sirp 7. IX)

Heie Treier

* Jaan Toomiku installatsiooni „Projekti 16.05 1992 – 31.05.1992” taustade ja tähenduste kohta on põhjaliku artikli kirjutanud Hanno Soans näitusekataloogis „Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau! Eesti kaasaegse kunsti klassika” (Tartu Kunstimuuseum, 2012, festival „Art ist kuku nu ut”). Toomiku töö „kohalik meediakarjäär” sai nii foto kui ka tekstina alguse ajalehtedes Sirp 12. VI 1992 ja Eesti Aeg 17. VI 1992. Töö „teine tulemine” massimeedias sai alguse ajalehes Eesti Ekspress 9. VI 1995.1

* Sirbi vestluses kõlab väide, mida kinnitab ülalviidatud kataloogis ka Tartu kunstimuuseumi teadusdirektor Tiiu Talvistu: „Tartu ja Pallas on ju peaaegu sünonüümid” (lk 56). Ometi tuleb täpsustada, et just Tartu Kunstimuuseumi praeguses püsiekspositsioonis, mille on koostanud Reeli Kõiv, esitatakse eesti kunsti lähiajaloo edulugusid: Kai Kaljo „Luuser” (1997), Jaan Toomiku „Isa ja poeg” (1998), Ene-Liis Semperi „FF / Rew” (1998). Seega oleks „Taaskohtumises kunstitontidega” pidanud väitma: „Mitte kuskil Tallinnas ei näe isegi eesti kunsti edulugusid, s.t videosid, mis on olnud siinse kunsti kollektiivne rahvusvaheline visiitkaart.”
Heie Treier

1 Jaan Toomiku installatsioonist „Projekt 16.05.1992 – 31.05.1992” kirjutati esimest korda seoses Raivo Kelomehe ja Tiia Johannsoni kureeritud näitusega tõepoolest Sirbis ja Eesti Ajas, kuid asjalikest nüüdiskunstikäsitlustest ei kujunenud n-ö meedia maiuspala, alles pärast Barbi Pilvre kommentaari Eesti Ekspressis sai sellest installatsioonist negatiivse märgiga nüüdiskunsti metafoor.
R. V.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht