Lauritsa „Korea päevikud”

Hasso Krull

Kas pilti saab teha nii, et me ei tea, mis pildi peal on? See küsimus tekib juba abstraktse ekspressionismi ja sürrealismi juures, aga ta lahendatakse teisiti. Abstraktne ekspressionist peab teadma, mida ta on pildil väljendanud, lihtsalt vaataja ei pruugi sellest aru saada, sest ta ei tunne kujutist ära. Sürrealist ei tea, mida pildil kujutatu täpselt tähendab, sest selle sisu on väljaspool teadvust, aga ta eeldab, et vaataja tunneb kujutise ometi teadvustamatult ära. Peeter Lauritsa „Korea päevikud” on midagi muud. Siin ei kujutata ega väljendata mitte midagi: pildid on tehtud millestki, mida me ei näe, sest seda pole meie jaoks olemas. Kui me midagi ära tunnemegi, siis mitte sellepärast, et oskaksime seda nimetada või et see oleks kunstniku teadvustamatuse jälg – vastupidi, kunstnik on selgesti teadvustanud, et ta ei tea, mis pildil on, ja et sellel teadmatusel pole psühhoanalüüsiga otsest seost. Ometi näeme nendel piltidel midagi, näeme seal mingisuguseid asju, sageli väga selgepiirilisi kujutisi, mis pole küll kindlad objektid, aga võiksid teataval hetkel objektideks muutuda. Selliseid „asju” on austria mõtleja Thomas Macho nimetanud nobjektideks, sest nende prototüüpideks on loote sünnieelses arengus kogetavad tõsiasjad: nabanöör, platsenta, lootevesi, vereringe ja südamekloppimine. Nobjektid ei ole sugugi ebareaalsed, neid ei saa pidada fantastilisteks või unenäolisteks, sest nad on meie jaoks väga lähedane ja kombatav tegelikkus; samas ei saa neid ometi arvata päris tavaliste objektide hulka, sest nende suhtes ei saa tekkida distantsi, neid ei saa kunagi vaadelda kaunist kaugusest – läheduses-olemine ja lähedus-olemine kuulub algusest peale nobjekti koosseisu. Seepärast ei saa fotograaf nobjekte ka ise pildistada: ta ei saa neid vaadelda enne, kui objektid on temast sõltumatult juba pildile jäänud. Alles siis võib ta teha valikuid, mis võivad pildi sarnastada näiteks romantilise maastiku või abstraktse kompositsiooniga. Aga tegelikult pole „Korea päevikud” kumbki: need on lihtsalt nägemisväljad, mis on piltide moodi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht