Maret Olvet 13. XI 1930 – 14. VI 2020

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, graafikakunstnik Maret Olvet.

Maret Olvet (sündinud Helgi Maret Jensen) sündis 1930. aastal Tartus. Tema isa oli Eesti Vabariigi ohvitser Vallo Olvet (sündinud Voldemar Adolf Jensen), kelle traagilisest eluteest on inspireeritud ka Olveti graafikasari „Minu isa lugu“: Olveti isa küüditati 14. juunil 1941. Pärast Miina Härma gümnaasiumi lõpetamist (toonane Tartu II keskkool) asus Olvet õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (ERKI), mille ta lõpetas 1955. aastal graafika erialal raamatukujundaja diplomiga. Maret Olvetil soovitas graafikakunsti õppima minna tema õpetaja Vanda Juhansoo, kellega jätkus neil soe sõprussuhe veel kaua edaspidigi. ERKIsse läks ta õppima väga tagasihoidlikes sõjajärgsetes tingimustes.

1968. aastast tegutses Maret Olvet vabagraafikuna. Tema meelistehnikateks olid litograafia ja söövitus, 2000. aastast serigraafia ja kõrgtrükk. Olvet tegutses ka illustraatori ning graafilise kujundajana: tema kujundatud on mitmed raamatud, heliplaadid ja rinnamärgid. Samuti pidas Olvet ERKI joonistuskateedri vanemõpetaja, Eesti Televisiooni peakunstniku ja kaubanduspalati reklaamiosakonna juhataja ametit. Maret Olvet esines aktiivselt näitustel, seda nii Eestis kui ka välismaal, eriti sageli toimusid ta näitused Soomes. Maret Olvet oli Soome eksliibriseühingu auliige, pika kunstnikukarjääri jooksul valmis tal 260 eksliibrist. Peale eksliibriste on palju tunnustust pälvinud ka Olveti 1970. aastatel tehtud plakatid.

1959. aastast oli Maret Olvet Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes, Eesti Rahvusraamatukogus, Pärnu linnamuuseumis, Moskva Tretjakovi galeriis, Helsingi Ateneumis ja Göteborgi kunstimuuseumis. Tema loomingu kohta on ilmunud mitmeid trükiseid ning tema töid leidub ka arvukates albumites. Aastast 2011 oli ta Eesti Vabagraafikute Ühenduse auliige, aastal 2015 pärgas ühendus teda aasta graafiku tiitliga. Koos abikaasa kunstnik Lev Vassiljeviga oldi teineteisele loomingulises töös suureks toeks ja tehti mitmeid koostööprojekte.

Maret Olveti pikka loometeed iseloomustab pidev muutumine, otsimine ja katsetamine. 1990. aastatel jõudis Olvet vormikeeleni, mille abstraktsed ja värvilised kujundid on dialoogis XX sajandi avangardkunstiga. Olveti loomingut läbivad sümbolid, seda nii teostes kui ka pealkirjades, mis lisavad iseseisva tähenduskihi. Olveti graafika on tundlik, mõttetihe ja sügavale vaatav, sisult ja vormilt märgiline.

Maret Olveti abstraktsed suure formaadiga ja kirkad teosed on ikka olnud suurte ühisnäituste pärisosa. Tema käekiri, kompositsioonimängud geomeetriliste kujunditega ning mitmetähenduslikud pealkirjad on olnud aastakümneid tuttavad kõigile graafikakunsti austajatele. Maret Olvet osales noorusliku ja erksa isiksusena alati aktiivselt vabagraafikute üritustel ja koosviibimistel.

Tänavu novembris oleks Maret Olvet seoses 90. sünnipäevaga avanud Vabaduse galeriis isikunäituse „Metsamüüdid“, koostamisel on näituse kataloog. Kohtumised ja pikad vestlused nooremate kunstnikega olid inspireerivad, tema mõtisklused looduse, kunsti ja elu üle teravad, täpsed ja tabavad. Maret Olvet tundis suurt muret metsakoosluste kadumise pärast. Tema lapsepõlve metsad Lõuna-Eestis olid sügavrohelised ning seesama roheline kumab vastu ka tema uusimas, sellel aastal lõpetatud sarjas „Metsamüüt“.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Vabagraafikute Ühendus

Kultuuriministeerium

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht