Olle Meyer (1978–2014)

Juuli alguses suri oma 36. eluaastal Olle Meyer, punkkunstnik, Gunnar Meyeri poeg. Tema ja ta isa käekäik on väga sarnane: mõlemad suurema avalikkuse ees tundmatud, kuid ühel kuue-seitsmekümnendatel ja teisel aastatuhandevahetusel täiesti oma roll olemas, kunstnike seas teatud ja omal moel hinnatud elupõletajad.Nii nagu Gunnarit on Lapin nimetanud eesti uue avangardismi innustajaks ja ANKi ja Soupi vahelüliks, oli ka Olle Meyer karismaatiline tegelane, kelle olemasolu oli kaugelt tähtsam teda ümbritsenud inimestele ja protsessidele, kui see ajalooannaalides saab kunagi olema märgatud.

Olle osales põhimõtteüleselt kõikides tolleaegsetes tegevuskunstigruppides: Non Grata, Fashist Lendas Üle, C.n.o.p.t., Leegion, isegi korpulentsete naiste rühmituses Rubens ning viimati Põleva Kaelaga Kirjaku alternatiivtsirkuses. Nii nagu Gunnar poseerib koos Keskküla, Toltsi, Lapiniga Soupi kaanefotol, on Olle anonüümse tegelasena NG algusaja piltidel – 240 h Non Stop Ghetto maraton Pariisis, 336 H Kölnis, München, Frankfurt, Riia, Vilnius, Korea, On The Road …
Nii nagu Gunnar tõmbus arrogantselt oma tegevuse laineharjal hoopis Haapsallu, lõpetas ka Olle oma maise teekonna sealsamas Lääneranniku perifeerias, köögi põrandal, kitarr käes ja lai naeratus näol.
AL PALDROK, Non Grata

Kunagi olid ajad, kui maakera oli veel lapik ja seal rutjusid ringi inimesed, kel oli ümmargune pea! Me ei oska leida lahendusi lahendamatutele probleemidele. Kuid – hoplaa – lahendatavad probleemid lahendame kohemaid. Kohtusin härra Olle Meyeriga, kui Tema oli õpilane ja mina õpetaja. Selline veider suhe. Rääkisime elust enesest ja ka karmist meeste elust. Selgus, et Olle oli olnud Eesti kaitseväes koguni 4,5 aastat. Aeg, mis meile antud, pole lõpmatu. Nii et siis selline patsifist.
„Ülendus” ja „alandus” on sõnad, mis iseloomustavad ka Olle performance’eid. Mäletan, kuis Non Grata Perfokatuuri käigus Kölnis pesi ta oma riietega puhtaks kõik põrandad – umbes 200 ruutmeetrit. Pärast kandis neid kuni aktsiooni lõpuni. Meeleolu oli igatahes ülev.
Kõik me mäletame Ollet, sõpra, õpilast ja õpetajat. Oli kord mees, kes kõndis päkkadel.
PEETER ALLIK, Kursi koolkond

Olle Meyer oli väliselt narr, aga sisemiselt keiser – nagu parimatel narridel kombeks. Narrus liialt pead tõstis, sekkus keiser, kes narri korrale kutsus. Kui aga keiser narri liialt kaua lõa otsas hoidis, murdis too end taas ootamatult vabaks ja show võis jätkuda. Sellist kooslust on endas üsna raske kanda, ent mõnel harval juhul see õnnestub. Ollel õnnestus. Ta valdas seda tõelise kunstnikuna – elukunstnikuna. Muu kunst oli selle kõrval tundetu, enamasti suisa labane. Olle süda kuulus naivismile ja art brut’ile – seal oli lakikiht kõige märkamatum ja hingestatus kõige ilmsem. Elukunstniku looming lõpeb surmaga, nagu ka teiste kunstnike puhul. Vahe on aga selles, et hea elukunstniku loomingu, ta elu järelkaja on tihti palju suurema haardega kui mõne lakutud „tõelise” kunstniku kohitsetud taiestel.
TEET RAUDSEPP, Fashist Lendas Üle

vist kolmapäev:
hakkasin öösel olle haua pääle lille keevitama..
m6tlesin, et teen siukse viisaka.. no.. et sobiks haua peale ka panna ja perekond ei pahandaks ja nii..
mitu tundi keevitasin, jäin ysna purju ja olin jube rahul endaga.. no, et vägev lill ja nii, meelandi keevituse tegin veits katki aga panin teipi peale ja pole sel häda midagi..
hommikul läksin lille vaatama..
meetri k6rgune sitasti keevitatud käkk.. naah shit.. sellisega kyll ei julge minna..
..
järgmisel 6htul hakkasin uut lille keevitama.. v6tsin oma jalgratta kyljest hammasrattad maha.. tundusid 6itena hääd..
keevitasin ja l6hkusin meelandi maski ära.. a toon talle uue.. see oligi mingi odav sitt..
too lill tuli siuke viisakam ja noh.. tolle otsustasin ärasaatmisele kaasa v6tta.
..
laupäeva hommikul tulid teet, rodi ja veera läbi, et hakkavad kohe haapsallu s6itma ja teevad aega parajaks..
rääkisin neile neist keevitamistest.. ma esialgu ei julend seda suurt lille näidata a teet tahtis näha..
allright.. see mees viskas oma tulbid aknast välja ja arvas, et selle peab kaasa v6tma.. maitea.. ma ytlesin, et ma ei julge.. „v6ta ise”.. teet v6ttis muidugi.. ja ma v6tsin siis selle viisakama..
..
tuli billeneeve ja.. naah kolme hullu naisega autos.. aah..
teel haapsallu korjasime p6llu pealt moone.. ilusad olid.. a närtsisid ära autos..
..
ollele oli punkari soeng tehtud.. nägi täitsa hää välja.. eva nuttis.. paljud teised ka.. läksime ymber kirstu astuma ja nägin juba kaugelt seda suurt roppu lille.. allright:)
ma oma lille panin kolksuga tolle k6rvale.. teet ytles, et ollel tuli selle pääle muie suule..
..
me teedu ja rodiga läksime 6ue.. teet ytles, et olle seda imalat k6net seal niikuinii kuulata ei viitsiks.. et olle oleks meiega koos maja ette viina tulnud jooma..
allright.. n6us..
..
l6ppes see jama seal ära ja läksime kultuurimajja peielaua äärde..
liivi j6i end kohe täis..
ta käitus täpselt nii nagu seal käituma olekski pidanud, aga yritasin teda siiski rahustada veits.. perekonna ees pole vaja tisse paljaks v6tta ja nii.. maiteagi.. ta vist ikka v6ttis..
..
läksime randa edasi.. eva oli end kogunud ja v6is juba naeratusi näha..
..
nyyd jäid k6ik purju..
..
hakkasime billeneevaga tagasi s6itma.. ma norisin mingitelt dressipyksi meestelt suitsu ja ostsin pudeli viina.. mida ma kummalisel kombel ära ei joonudki..
..
tulin tlna ja läksin 22pistepirkko kontserdile..
v6imas oli..
..
olle oli loll punkar .. ja seepärast me teda armastamegi ..
..
peace
REMO RANDVER, C.n.o.p.t.