Pealelend: Krista Aru,
Eesti Rahva Muuseumi direktor
Mida tähendavad muuseumikogud? Kas tuleb aja jooksul kujunenud kogud tervikuna säilitada või on õigem vastavalt aja nõuetele teha korrektuure?
Korrektiive vastavalt aja nõuetele on ajaloos tehtud (nõukogudeaegsed) ja sellest pole sündinud midagi head. Seega ei pea seda õigeks. Kogud ja nende juurde kuuluvad legendid iseloomustavad ju ka aega, millal need koguti. Kes on see tark, kes suudaks teha korrektiive olemasolevates kogudes? Kogude terviklikkus on väärt printsiip ja seda tuleb järgida. Eeldusel muidugi, et kogude moodustamise aluseks on kogumispoliitika ja ikka teatakse, mida ja miks kogutakse.
Kas Tartu kunstikogud nagu Tartu ülikooli professorite mööbel, Tartu Arsis tehtud tarbekunst jne peaksid jääma Tartusse või pole see vajalik?
Kui mainitud Tartu kunstikogud on juba Tartu muuseumi kogus olemas, siis ei näe küll mõtet ega vajadust neid sõidutama hakata. Riikliku muuseumi kogud peavad pakkuma iseloomulikku ja tunnuslikku kogu Eestile, eelkõige konkreetset kohta iseloomustav võiks olla ikka paigal. Muuseumi kogusid pole mõtet laiali lammutada, kui need on normaalsetes tingimustes. Olulisem kui füüsiline kokkukoondamine on teave, mis ja kus on, ja et nendega on kõik korras.
Mida teha väliseesti kunstikogudega? Näiteks Toronto, New Yorgi, Stockholmi või mõne muu linna eesti majade kunstikoguga? Kõrge kunstiväärtusega teoste kõrval leidub seal ju ka sellist kunsti, mis n-ö suurde kunstiajalukku ei kuulu ja mida meie kunstimuuseumid oma kogudesse ei ihka.
Kuigi nendes kogudes on kõrvuti nn suurt ja väikest kunsti, pean küllalt oluliseks, et Toronto või Stockholmi eesti maja kunstikogu ülevõtmisel säilitataks selle terviklikkus: see kogu iseloomustab ka konkreetset eesti maja, aega, mil maja tegutses, ja selle ümber koondunud inimesi. Pigem võiks siis jaotus olla selline: Toronto nt Tallinnasse, New Yorgi kogu Tartusse või vastupidi. Ja et oleks teada, mis kus asub.