Pealelend – Merike Kurisoo, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esimees

REET VARBLANE

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing on rahvusvahelise kunstiteadlaste ühingu CIHA liige. Mida see on andnud kunstiteadusele ja -teadlastele? Kui palju maksab meie rahvuskomitee sõna selles suures ja auväärse eaga koosluses?

CIHA (Comité international d’histoire de l’art) on vanim rahvusvaheline kunstiajaloolaste ühendus. CIHA sünniaeg on 1930. aasta ning siis pandi paika ka põhieesmärgid: kunstiajaloo uurimine ja metodoloogia arendamine, rahvusvaheliste püsisuhete hoidmine kunstiajaloolaste vahel ning kunstiteoste säilitamise järelevalve. 1970. aastatest on CIHA suure rahvusvahelise organisatsioonina globaalselt ja aktiivselt kunstiajaloolasi ühendanud. CIHA eesmärk ongi olla ülemaailmne kunstiajaloolisi koondav ühendus ja sellega ta erineb Euroopa, üldse lääne kunstiajaloo kesksetest organisatsioonidest.

Iga kolme aasta tagant toimuvate CIHA kongresside teemade ring on olnud lai: viimastel kohtumistel on olnud esil kultuuride ületamine ja nendevaheline migratsioon, objekti mõiste kunstiajaloos, loomeprotsessid kui rändeprotsessid. Kongresside kõrval korraldab CIHA väiksemaid konverentse, annab välja ajakirja ja muid publikatsioone.

CIHA liikmete hulka kuulub 40 riiki ning Eestit esindab seal kunstiajaloolaste erialaühendusena Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Eesti astus CIHA liikmeks 2008. aastal ning meie kunstiajaloolased (teiste seas Krista Kodres, Virve Sarapik, Liisa Kaljula) on osalenud kongressidel ettekannetega. Eesti kohalolu ühenduse tegevuses on väga tähtis eeskätt meie kunstiteaduse nähtavuse pärast üleilmsel väljal. Eesti kunstiteadus on maailma kunstiajalookirjutuse osa ja CIHA tegevuses osalemine pakub võimaluse olla kaasarääkija ühise kultuuriterviku analüüsimisel ja uurimisel.

2022. aastal tähistame Eesti Kunsti­teadlaste ja Kuraatorite Ühingu eestvõttel Eesti kunstiteaduse aastasada. Sajand tagasi avati Tartu ülikoolis kunsti­ajaloo professuur. Hoolimata Nõukogude perioodi katkestusest on kunstiajaloouurimus olnud algusest peale rahvusvaheline ning on seda praegu rohkem kui kunagi varem.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht