Sõna on kunstnikul

REET VARBLANE

Filip Markiewicz Oscar Wilde’i seniajani asjakohase mõttetera taustal.

Filip Markiewicz Oscar Wilde’i seniajani asjakohase mõttetera taustal.

Ulla Juske

Poola päritolu Filip Markiewicz (1980) alustas oma kunstnikukarjääri 2000ndate algul Luksemburgis, tema töid on väljas olnud Leipzigis, Berliinis, Pariisis, Brüsselis. Prantsuse kriitik ja museoloog Paul Ardenne oli nõus tema projekti kureerima, sest selles on poliitiline sõnum ühendatud mitmekihilise visuaalsusega.

Nüüdseks on pagulasteema vallutanud kogu Euroopa. Biennaali avamisnädalal, rääkimata siis Filip Markiewiczi projekti ettevalmistamise ajast, oli see temaatika küll olemas, aga põletavamate küsimuste varjus.

Miks tulite just selle teemaga Veneetsias välja?

Luksemburgi on ikka peetud heaolu paradiisiks: „Luksemburg on ainult raha ja pangad.“ Olen selle projekti iroonilisena pealkirjastanud „Paradiso Lussemburgo“, kuid tegemist on kõiki Euroopa riike puudutava probleemiga: Euroopa idee läbikukkumisega, parempoolsete liikumiste esilekerkimisega. Olen tahtnud tõstatada vastandlikke poliitilisi ja filosoofilisi ideid eri tasandeil, et need, vähemalt kunstis, lõikuksid, põimuksid üksteisega.

Minu projekti võib vaadata ka isikliku kujundina, vastusteta küsimustena. Selles plaanis põhineb see viimaste kuude või isegi päevade sündmustel ja läbielamistel.

Kas oleksite võinud selle projekti teha näiteks viis aastat tagasi?

Kindlasti mitte sellisena. Viis aastat tagasi ei olnud ei araabia kevadet ega teisi revolutsioonilisi sündmusi. Siis oli maailm majanduskriisijärgses pohmeluses. Siis oli rohkem lootust.

Miks olete päevakajalise teema ühendanud Dantega?

2010. aastal tegin projekti Dante „Põrgust“, „Infernost“, pealkirjastades selle „Made in Ferno“, just nii, nagu oleme harjunud nägema kõikvõimalikel toodetel „Made in China“ või „Made in Vietnam“. Tollal võis juba aduda Kreeka majanduse kokkuvarisemise märke. Seda võis vaadata kui millegi tumeda algust. Ma ei ole Dante asjatundja, aga lugedes tema „Jumalikku komöödiat“ olin vaimustatud tasandite rohkusest. Võtsin üle Dante struktuuri, mida mõningas mõttes olen kasutanud ka Veneetsia projektis. Veneetsia oma kannab küll pealkirja „Paradiis“, kuid nii, nagu Dante puhul ei saa paradiisi põrgust täielikult eraldada, ei ole ka elus kõik ainult must ja valge. Me ei saa käsitleda Euroopat suletud kindlusena – see ei toimi praeguses olukorras ega ole kunagi toiminud.

Mind on ikka huvitanud vastandused. Kui teen näiteks joonistuse, siis järgmine samm on teha sellele vastujoonistus. Kui kujutan Luksemburgi maise paradiisina, siis mõtlen ka sellele, mis juhtub mõnes teises mitte nii stabiilses paigas. Sealt tuleb ka minu migrandikujund. Migranditeema puhul ei saa mööda selle meediakujundist: milline on meedia sõnum? Ja siis loomulikult suhtlusmeedia ja ametliku ajakirjanduse suhe. Kus ja millisel viisil luuakse üldlevinud arusaamad, klišeed? Kuidas informatsioon inimesteni jõuab?

Kui vaadata teie joonistusi, siis need on tehtud hüperrealistlikus stiilis, kuid arvestades praegust kunstikonteksti, ei saa mööda ka kitšist.

Kui odavad, leierdatud kujundid esitada professionaalse realistliku joonistusena, siis sellest ei teki küll veel sügavat tähendust, kuid väikeste viidete abil saab anda edasi midagi, millel on tähendus. Sellest tekib omamoodi duaalsus. Mu töömeetod ongi alustada dramaatilisest ja pöörata see siis komöödiaks, ühendada tõsidus ja nali. Esiplaanil on meelelahutus, taustal aga nähtuste tume pool.

Videoteose kaks noort tegelast räägivad õigeid asju, kuid viis, kuidas te seda näitate, osutab Euroopas üldlevinud tolerantsi pealiskaudsusele, isegi variserlikkusele.

See on eneseiroonia. Need kaks noort inimest oleme meie ise; viis, kuidas ennast esitleme suhtlusmeedias. Kui näitame üles empaatiat teiste kannatuste vastu, siis tunneme ennast paremini. Tegelikult on see seltskondlik loba, kus tõsistelt teemadelt minnakse väga kergesti üle tühistele asjadele. See on Euroopa kui jalgpalli maailmameistri­võistlus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht