Tammetalu Eesti maastikud emakeeles

Riin Kübarsepp

TIINA TAMMETALU näitus ?Real Stuff? Vaala galeriis kuni 8. VII (ette helistada tel 681 0871). Sõna ja pildi igipõline dihhotoomia näib kummitavat kunstnikke igavesti. Tammetalu ekspluateerib oma kunstiprojektis kaht põlist mõistet: isamaad ja emakeelt. Samas võiks selle sõnapaari muuta kergekäeliselt ka emamaaks ning isakeeleks, sest Tammetalu pildid, mis on pelgalt seinapinnale projitseeritud orgaaniline huumusekiht, oma tähendust sellega ei mineta.

Kunstnik võtab enda sõnul vabaduse neid peaaegu monokroomseid ja mittetasapinnalisi objekte nimetada maalideks, loobudes maastikumaali konventsionaalsetest kaanonitest ning kõikvõimalikest perspektiivivõtetest.

Ometi aga sekundeerib visuaalsele Eesti maastikule veel hiigelpanno, mis on kunstnikule saadetud netikirja suurendus. Jämedakoelised, rõveropud ning seksistlikud read ei viita mitte ainult meie verbaalse keele risustatusele, vaid ka mõtlemise, käitumise ja eksistentsi allakäigule.

Eks seepeale olegi Tammetalul põhjust ohata: ?Eile nägin ma Eestimaad!?. Rännates juba mitu aastat mööda kodumaa kivist pinda ja kunstigaleriisid, kerib autor oma ?Eesti maastiku? projektiga peale uue vindi. Kontseptsioon on teisenenud, vaatenurk muutunud.  Nimetagem kõike seda öko-, abstraktseks või maakunstiks, märksõnaks jääb ikka ?Eestimaa?. Dubuffet?likult on kokku segatud tardunud urbne, laavataoline mass.

Samas tundub, et renessansikunstnikule kohaselt mängib Tammetalu inimtunnetuse eri aspektidel, kus usujutlustajate moralism, vaatemängulisus ning ladina kõnekunsti ülevus moodustavad maalikunstniku tõelise meediumi.

Jaan Toomiku interdistsiplinaarse magistrantuuri õpilased distantseerunud valdavalt sihilikult traditsioonilistest kunsti?anritest, rakendades eesmärgi saavutamiseks ikka võimalikult innovatiivseid vahendeid ja suundi. Tammetalu on erandina vankumatu tinasõduri-maalikunstniku positiivne näide. Olles küll varem proovinud performance?it ja videokunsti, mängib ta oma mänge ikka maali sees ja ees.

Meid ümbritsevas globaalkülas ilmnevad vastuolulised tagajärjed. Benjamin Barberi väitel on massikultuur ja globaalmajandus toonud infoajastul kaasa ühendatud maailma, mida on naljatlevalt nimetatud ka McMaailmaks. Nõnda avaldubki paratamatu tõsiasi, et kui maailm kasvab ühel tasandil kokku, puruneb ta teisel tasandil tükikesteks. Postmodernismi saabumine on ühel ajal kiirendanud nii globaalset teadlikkuse tõusu kui rahvusliku enesetadvuse erosiooni, mille üle näib südant valutavalt ka Tammetalu oma väljapanekus.

Ei tohi unustada, et staa?ika kunstnikuna, kes on näitustel esinenud mitmetes tandemites, on Tiina Tammetalu olnud ka Rühm T liige. Vaatamata sellele, et viimased keeldusid end otsustavalt sidumast postmodernismi või transavangardiga, võib Tammetalu loomingut nende mõistetega aga küll tähistada.