Tarrvi reggae

Leonhard Lapin

Tarrvi Laamanni isikunäitus Viljandi Linnagaleriis kuni 21. III.1 Tarrvi Laamann on vaieldamatult Eestis parim reggae-muusika asjatundja ja Ringo Ringveega ka parim selle valdkonna DJ. Kuna ta on Jamaical käinud 1999. aastast peale viis korda, tunneb ta meil kõige paremini seda saareriiki ja selle mitmepalgelist rahvast. Vähe sellest, ta on talletanud visuaalselt nähtu oma visandiplokki ja loonud neist hiljem kunstiteosed, mis on meie kunstis oma eksootilisuses ainulaadsed. Nii Tarrvi Laamanni näitus2 kui ka avamisel esitletud raamat peegeldavad Jamaica kogemusi. Ta ei kasuta nähtu talletamiseks fotoaparaati, sest sealt väljuv pilt on neutraalne ja isikliku kogemuseta, värvid tehnoloogilised, mitte sellised, nagu näeb silm: igal inimesel võib see värvide maailm kas vähem või rohkem erineda. Raamat „Minu Jamaica” on lahe lugemismaterjal: selge, lihtne, eelarvamusteta, pole silmakirjalikult „puhastatud” tekst. Siit saab selge pildi saarest ja see on hea abimaterjal neile, kes soovivad sinna reisida. Laamanni huvitavad seal kõige enam inimesed, muusika, toit ja muidugi imetleb ta loodusparadiisi, kus temperatuur ei lange kunagi alla + 25 kraadi, päeval võib aga olla lausa tapvalt palav. Rahvas on seal vahetu, mitmekesine ja põnev, ka kriminaalne, kuid kõik lõpeb tõdemusega: pole probleemi!

Teine pool Jamaica kogemusest on kunstniku looming: mäletan seda juba algusaegadest. Saareriigi kogemus on aastate jooksul seda ka tugevasti mõjutanud ning üha parema lõpptulemuse suunas. Laamann on üks väheseid kunstnikke, kes on aastaid teinud palju ja süstemaatiliselt tööd: maalinud, loonud graafikat, sealhulgas unikaalset raamatugraafikat. Eriti silmapaistev on olnud tema areng graafikas, kus ta on välja töötanud oma puulõiketehnika, mis põhineb mitmete plaatide pealetrükis, kuue kihini välja. Temast on kujunenud Eesti silmapaistvaim puulõikekunstnik. Ainulaadsed on ka tema valged kilekleebised klaasil.

Osa tema töödest on dokumenteerivad, kujutades Jamaica kangelasi nagu reggae suurkuju Bob Marleyt ja Jamaica vaimset isa Haile Selassie I-st. Ta on kujutanud ka oma sõpru, saare inimesi, kellega on mõnikord liitnud maastikumotiivid. Tüüpilisi maastikke tema loomingust ei mäleta, küll aga on taimi ja lilli, sest kunstnikule meeldib ilupildist enam suur sümbol või element, millest võib luua omapäraseid graafilisi ornamente. Kuigi hindan ennekõike tema abstraktsemaid töid, ei tohi alahinnata ka valdavalt rõõmsailmelisi portreid: elu Jamaical on ju lahe, inimesed ei näigi nagu tööd tegevat.

Olen läbi aastakümnete järginud Tarrvi Laamanni arengut kunstnikuna ning pannud tähele tema pidevat arengut abstraktsuse suunas: viimased tõmmised, nagu peabki, on tema loomingu tipp. Need ei ole Eestis seni harrastatud abstraktse kunsti sarnased, vaid mittekujutavad tööd uues võtmes, täiustatud puulõiketehnikas ja koloriidis, mis on meie senisele kunstile ebatüüpilised. Kui näitusel domineerivad värvikirevad pildid, siis – üllatus-üllatus! – tasakaalustavad neid juba eespool mainitud valged taastrükid, mis on hoopis minimalistlikud, väljendades kontsentreeritult keerulisemate piltide olulisi kujundeid. Vähe sellest, et need mitmekesistavad näitust ja vähendavad tihedate teoste koormust. Need näitavad, et kunstnik võib töötada väga laias ampluaas ja Jamaica kirev elu ning muusika pole pimestanud põhjamaise mehe meeleselgust. Vaimustatuna Jamaicast ei ole ta nagu paljud eestlased lõunamaa, paradiisisaarele elama asunud, vaid teeb oma kunsti ikka edasi Eesti külmas põrgus, olles siin selle imelise saare saadik nii muusikas kui ka kunstis.


1 Kevadel ja suvel saab Tarrvi Laamanni näitust vaadata veel Pärnus, Tartus ja Narvas.

2 Tarrvi Laamanni näitus oli kõigepealt väljas Tallinna Vabaduse galeriis. Vt Mario Laulu artiklit „Kakskümmend aastat head vibe’i” 15. II Sirbis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht