Tegevuskunstifestival ?Diverse Universe?, esimene

Siram, operatiivintellektuaal

  Paides, Tallinnas, Pärnus, Helsingis, Lahtis 1. ? 8. V 2005

Open Space performunion (Berliin).

Mai alguses tabab Eesti ja Soome vabariiki tegevuskunstilaviin, mis oma intensiivsuselt on lähiajaloos võrreldav vaid jaanuari üleujutustega ning hiljutise valitsuse kukkumisega. Mitmelt poolt maailmanurkadest (Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Lõuna-Korea, Kanada, Hispaania, Eesti) voolab kokku performance?i-kunstnikke, kes pakuvad lahkelt meie erudeeritud kaasaegse kunsti publikule oma loomingut. Mõtlemisainet pakutakse kehamüümise, töölisliikumise, protesti, kangelaste, idiootliku edevuse, prügiohvrite, skisofreenia, diplomaatia, spordi, loomade, meditsiini, maskeeringu, julguse, valu, inglite ja paljudel muudel teemadel.

 

Kuraatori sürrealistlikud-dadaistlikud mõttehüpped enne suurürituse algust:

Enne kui jõuame märgata, kiiresti-kiiresti, appi tõttab operatiivrügement. Kellel on kuljused kaelas, kellel on kaelas kuljused, mis põlevad. Te vajate ravi ja samas ka juhendamist, kuidas kõige kiiremini ja efektiivsemalt silke puhastada. Mõnikord tuleb end selleks eelnevalt raseerida, kuid parem on siiski kanda spetsiaalseid kindaid. Mitte neid sõrmedeta, siis võib küünemust sattuda ebasoovitavatesse kätesse. Saladust tuleb siiski hoida. Inimesed peavad aru saama, et see on kõigest ühekordne tegevus, mis ei kohusta hiljem millekski. Tõnu teeb pinksilaua all kiireid ringe. Augukaevajad on tegevuse lõpetanud, ei pannudki tähele, kas nad matsid end maha või ronisid välja. Nende hauda ehib killustik Poola lippudega või on need Läti omad, ei saa kaugelt aru, aga ei ole ka aega, et lähemalt vaadata. Üks lugupeetud kultuurikriitik käis siin hiljuti lähemalt vaatamas ja see lõppes pikaajalise depressiooniga. Keskmine tulu kasvas aastaga 12 protsenti. Eesti keelt mitteoskav inimene kinnitati seda osakonda juhtima, kuna keegi ei ole kursis, kuidas see osakond toimib. Passiivsete elanike hulk on kasvanud, näen neid iga päev latentses seisundis tänavatel lebamas, turvamehed käivad neid jalaga togimas, aga puudub institutsioon, kes nad ära kannaks. Tuleks pöörduda munitsipaliteedi poole, aga see on juba suletud, järelikult tuleb pöörduda homme, homseks võib see juba ununenud olla, ma mõtlen munitsipaliteedil. Juba hakkas suitsu tõusma, küllap keegi süütas sigareti või midagi muud. Turu poolt lähenevad kaks särgiväel yuppie?t mappidega ja ilma lipsudeta, joostes. Ei tea, kuhu nad jooksevad, kindlasti seal jagatakse midagi, on jäänud veel 3 päeva ja siis tuleb Paidesse sõita, et teada saada, kas pappkaste on ikka 500 kilo või on vähem. Samal ajal kihutab odav lennuk mingite sakslastega Eesti poole, ei tea, mis sellest saab, kas jälle mingi Anschluss. Nimi ei ole ju oluline, kui tegu ei ole staariga. Aga võib-olla on, mine tea, seda peaks küsima sellelt eesti keelt mitteoskavalt osakonnajuhatajalt, aga mis keeles siis küsida, keegi ju ei öelnud, kas on ka mõni keel, mida ta oskab. Paidest tuleb sõita Tallinna, kus on erilist tähelepanu pööratud vanuritele. Selleks ajaks on loodetavasti kohal juba ka prantslased, jänkid, quebeclased, pilusilmad ja teised vähemusrahvuste esindajad. Kuigi suitsu tuleb endiselt pahvakutena, ei ütle see endiselt midagi selle kohta, mis keelt nad siis ikkagi oskavad. Enam ei tea isegi. Kui me lõpuks Pärnu jõuame, siis on augukaevajate auk ilmselt juba valmis ja nad on ehk iseennastki sealt välja kaevanud. See võiski olla põhjus, miks yuppie?d särgiväel olid ? mõnedel rahvastel on valge leinavärv. Muidugi midagi õudsemat kui teekond Pärnust Tartusse ei saa olla, sest seal on see tilgakujuline järv vahepeal. Loodetavasti ei pea me jälle selle kolmerattalisega sõitma. Tartus pidi müüdama kurepesasid kuskil, vanasti vähemalt oli nii. Aga pärast seda saadame nad Soome. Peakski kiiresti kiiresti kullerile helistama …

http://www.nongrata.ee/dv/diverse_universe.html