Kuidas tõlkida Rumi tekste läänemaailmale?

Elo Süld

Rumi, Päikesesõnad. Valinud ja vahendanud Doris Kareva, kommenteerinud Kalle Kasemaa, toimetanud Kerti Tergem. Doris Kareva järelsõna ning Kalle Kasemaa saatesõna ja kommentaarid. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2013, 192 lk.

Eelmise aasta lõpus ilmus Doris Kareva vahendusel XIII sajandi pärsia müstiku Džalāl ad-Dīn Muhammad Balkhī, tuntud ka kui Džalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī või läänes lihtsalt Rumi värsside kogu „Päikesesõnad”. Rumi on viimase 700 aasta jooksul olnud üks armastatumaid pärsia müstikuid ja lüürikuid, kelle poeesia kuulub pärsiakeelse kirjanduse tippsaavutuste hulka. Ta on tõlkijate seas armastatud, jättes seljataha kõik teised oma ajastukaaslased.
Doris Kareva on lähtunud peamiselt ingliskeelsetest Rumi luule tõlgetest. Kasutatud on kuulsaimate Rumi tõlkijate ja uurijate töid. Olgu siinkohal nimetatud Reynold Alleyne Nicholson ja Arthur John Arberry, kellest viimane on tuntud ka kui ingliskeelse koraani tõlke autor, või saksa üks tuntumaid müstika uurijaid ja Rumi tõlkijaid Annemarie Schimmel. Nicholson vahendas 1930ndatel ja Arberry 1960ndatel Rumi kaasaegsele ingliskeelsele lugejale. Nicholson ja Arberry olid oma tõlgetes huvitatud peamiselt Rumi ideede ja väljendite edasiandmisest. Vahel on isegi leitud, et nende tõlgetes puudub kirjanduslik veetlus ja väärtus, sest need erinevad suuresti toona levinud Rumi nn populaarsetest tõlgetest. Näiteks tänapäeva Iraanis kasutatakse aga just Nicholsoni ja Arberry ingliskeelseid tõlkeid, kuna need vahendavad Rumi ideid pärsia keelest tõlgituna sellise sügavusega, et samad värsid modernses iraani keeles näivad jõuetud.

Kes on Rumi?
Doris Kareva järelsõnast selgub Rumi tee luuletajaks saamiseni. Seda mõjutas suuresti kohtumine tulevase sõbra, ränddervišist müstiku Šamsiga, kes võrdles end päikesega ja kes Rumi sõnutsi oli Jumala valgus. Rumi hakanud luuletajaks valu tõttu, mille oli põhjustanud sõbra (päikese) kaotus. Oma isa jälgedes käies oli Rumi aga hoopis usuteadlane. Nii saab lugeja järelsõnast aimu, kuidas teoloogist kasvab müstik.
Kokku omistatakse Rumile rohkem kui 3200 luuletust. Järelsõnas on mainitud tema kaht peateost, mis mõlemad hiilgavad oma suure värsside arvuga: „Masnawi” ehk „Vaimse mõtte masnavi”, milles on 27 000 värssi, ning „Dīwān-e Sams-e Tabrīzī” ehk „Tabrizi Šamsi diivan” 40000 värsireaga. Selle aukartust äratava töö tõttu on mõistetav ka tema kohta käiv ütlus, et ta pole küll prohvet, ent ta on kindlasti toonud raamatu, viidates nii islami prohvetoloogia arusaamale, et igal Jumala saadikul, kes on tulnud enne Muhamedi, on oma raamat kitāb ja kõik need raamatud kõnelevad ühest ja samast Jumala kuulutusest.

Rumi fenomen ja tõlkimisraskused
Viimaks eesti keelde vahendatud värsse lugedes on igati põhjendatud küsida, milles peitub Rumi fenomen, ehk teisisõnu otsida põhjusi, miks on XIII sajandi Pärsiast pärit müstik ja poeet tänapäeva lugejate seas sedavõrd populaarne, et teda ikka ja jälle tõlgitakse.
Kareva mainib tõlkijana järelsõnas, et Rumi poeesia on „vormimeisterlik ja intensiivne, tunnetuslikke meeleseisundeid peenelt eritlev lüürika” (lk 176). Sellega tuleb nõustuda. Rumi luule köidab tundeküllusega, kirjeldustega armastaja ja armastatu müstilisest ühtsusest ja vaimsest rõõmust. Neid teemasid võib kohata ka kõige moonutatumas Rumi poeesia tõlkeversioonis. Tema luule populariseerimise nimel on aga tehtud ka järeleandmisi: tihti ei ole tema sõnu ja mõtteid tõlkes vahendatud sama täpselt, samuti on teadlikult vahendatud vähem neid värsse, mis näitavad, et Rumi oli vaga ja palvemeelne moslem, pühendunud prohvet Muhamedi järgija, kes pürgis Jumala lähedusse.
Müstilise luule tõlkimisega on alati küsimus, kas tõlkida sisu või vormi. Isegi tasakaalu otsides tuleb ühel või teisel moel ohvriks tuua kas täpsus või tähendus. Ka Rumi tõlkimisel on tehtud kompromisse. Tõlkijad on juhindunud eelkõige ka müstilise poeesia väljendusrikkusest, nii et mõningate Rumi poeesia ingliskeelsete tõlgete iseloomustamiseks kasutatakse väljendit „Rumi originaali inglise versioon” (nt Daniel Ladinsky tõlge). Teist võimalust esindavad eespool nimetatud Rumi tõlkijad, kes on otsustanud tähenduse vahendamise kasuks. Ka Doris Kareva hoidub end tõlkijaks nimetamast ja peab end pigem vahendajaks. Ta lähtub värsside tähendusest, püüdes seejuures algkujunditele truuks jääda. Ka siin on otsitud tasakaalu, ja õnnestunult.

„Päikesesõnadest” eesti keeles
„Päikesesõnade” väljaandmine Rumi luule esimese eestikeelse tõlkena on õnnestunud valik. Need eesti keelde vahendatud ca 160 luuletust ei anna küll ammendavat ülevaadet Rumi poeesia suurusest ja tunnetusest, kuid on eesti lugejale kindlasti hea sissejuhatus, et Rumi vastu huvi äratada, meelt kosutada ja jääda ootama „Päikesesõnadele” lisaks veel teisigi tõlkeid.
Lugedes Rumi luulet ilma igasuguse taustateadmiseta, võib esmapilgul tunduda, et tegu on armastuslüürikaga, näiteks värsiread „Säde põlevast südamest, ohe murtud südamest alati jõuavad Armastatuni” (lk 89). Tema müstilisse poeesiasse süüvides avastab lugeja aga teksti mitmetähenduslikkuse, mõiste- ja tundeküllase maailma, mis on rikas ja millest kõneledes ta ülistab oma ühtsust Armsamaga – Jumalaga (tawhīd). Jumalat ei leia ta ei maa pealt ega taevast, vaid hingede ookeanist: „Meel on ookean … Mina ja niipalju maailmu voogame seal, salapärased, vaevu näha!” (lk 16). Müstikuna püüab ta jõuda Jumala-lähenduseni, mis on kohati võrreldav sisenemisega Jumalasse või Jumalaga ühekssaamisega, päralejõudmisega Jumala juurde. Ta keelekasutusest ilmneb küll, et ükski sõna ei suuda kirjeldada ta kogemust Jumalaga, ent islami müstikat, selles leiduvaid keelevarjundeid ja sümboolikat arvestades on just meie meelelise maailma kujundid need, mis viitavad kõrgemale maailmale ehk Jumalale.
Rumi keele värviküllasus, kujundlikkus ja mitmekülgsus on võrreldavad tema luules käsitletavate teemade rohkuse ja sümbolite rikkusega. Müstikuna viitab ta ühtesid ja samu kujundeid kasutades kindlatele mõistetele ja kõrgemale vaimsele maailmale ehk, nagu mainib Doris Karevagi oma järelsõnas: „Joobumusega viitab Rumi ülendatud vaimuseisundile; Külalise, Võõrustaja, Kuninga, Armsama, Sõbra, Kauneimana kõnetab ta Jumalat. Vein tähistab armastatu lähedust, aed olemise harmooniat” (lk 178). Sümbolite nimistu on omajagu pikk, näiteks kuuluvad siia „roos”, „ööbik”, „leek”, „liblikas”, samuti koraani prohvetid ja pärsia eepiline traditsioon, mis kõik sümboliseerivad hinge armastust Jumala vastu.
Müstilise kirjandusega on islamimaailmas nii, et õpetajate sõnutsi peab jumalike tõdede juurde ja Jumalaga ühekssaamiseks olema õpilane piisavalt küps. Noortele õpilastele vanad meistrid müstikaga tegelemist ei soovita. Ka Kareva on seda põhimõtet austanud. Oma meistri, Rumi leidmine ning tema luule valimine ja vahendamine on olnud pikk protsess. See on olnud aeg, mille jooksul vahendaja ja valija on sukeldunud islami müstiku(te) loomingusse, tehes seda Eesti parimate pärsia ja araabia keele ning müstika tundjate tõlkija Haljand Udami ja Tartu ülikooli usuteaduskonna emeriitprofessori Kalle Kasemaa abil ja suunamisel. Viimane on kirjutanud ilmunud teosele ka saatesõna ja kommentaarid, mis pühendavad lugeja islami müstika olemusse ja ajalukku.
Rumi poeesiat lugedes kogetu võtavad kõige paremini kokku tema enda värsi­read: „Olen nii väike, et mind pole õieti nähagi. Kuidas küll minusse mahub nii määratu armastus? Vaata enese silmi. Nad on väikesed küll, aga ometi näevad seda, mis on hiigelsuur” (lk 125). „Päikesesõnad” on väärt lugemist ja kogemist, sest siin peitub midagi „hiigelsuurt”. Sügav lugupidamine ja suur tänu värsside valijale ja vahendajale.