Astrid Ivask 7. VIII 1926 – 24. III 2015

Läti luuletaja Astrīde Ivaska, Eestile ja eestlastele meie armas sõber Astrid Ivask, suri 24. märtsil Riias. Ta sündis sealsamas Riias Läti sõjaväekindrali Mārtiņš Hartmanise peres. Isa represseeriti 1940. aastal ja perekond läks sõja jalust Saksamaale, kus Astrid lõpetas gümnaasiumi. Aastatel 1946–1949 õppis ta Marburgi ülikoolis, mille lõpetas filoloogiamagistri kraadiga. Sealsamas Marburgis abiellus Astrid 1949. aastal Riia eestlase Ivar Ivaskiga ja samal aastal kolisid nad USAsse Minnesotasse, kus töötasid kuni 1967. aastani Nortfieldis Püha Olafi kolledžis. Astrid Ivask oli Minnesota ülikooli kunstiosakonna raamatukoguhoidja ja õpetas vene ja saksa keelt. Minnesotast kolisid Ivaskid Oklahomasse, kus Ivar Ivask hakkas toimetama ajakirja World Literature Today. Ivaskid kujundasid 1970. ja 1980. aastate jooksul Oklahomast rahvusvahelise kirjanduselu keskuse, osaledes seal maineka Neustadti kirjandusauhinna väljaandmisel ja korraldades perioodiliselt hispaaniakeelse kirjanduse konverentse. Astrid Ivask seisis kõik need aastad luuletajana abikaasa kõrval. 1991. aastal kolisid Ivaskid Iirimaale Fountainstowni, kus Ivar Ivask 1992. aastal suri. Oma abikaasa mälestuseks asutas Astrid Ivask Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Ivar Ivaski allfondi, millest jaotatakse stipendiume eesti luuletajatele ja esseistidele.

Iirimaalt kolis Astrid Ivask tagasi kodumaale – Riiga. Ta oli Läti PEN-klubi liige, Läti Kirjanike Liidu ja Iiri Kirjanike Liidu liige. 2001. aastal pälvis Astrid Ivask Läti Kolme Tähe IV klassi ordeni. Eesti Vabariik autasustas Astrid Ivaskit Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2007. aastal.

Astrid Ivask on töötanud läti pagulasajakirja Jaunā Gaita toimetuses ja ajakirja Ceļa Zīmes toimetuskolleegiumis. Tema luuletusi on ilmunud 1959. aastast. Ta avaldas neli luulekogu, kaks valikkogu, proosalaaste, esseesid, luuletõlkeid ja retsensioone ning tegi kaastööd väljaandele „Encyclopedia of World Literature in the XXth Century“. Mitmed Läti heliloojad on komponeerinud muusikat Astrid Ivaski luulele. Eesti keeles on avaldatud Astrid Ivaski proosaraamat „Leiud“ (tlk Ita Saks, LR 1996) ja koos Ivar Ivaskiga luuletuskogu „Rändav järv” (2002), mis sisaldab Astrid Ivaski luulet oma abikaasa, Ita Saksa, Viiu Härmi, Livia Viitoli ja Marie Underi tõlkes.

Sõbrad Eestis jäävad Astrid Ivaskit alati mäletama kui suurejoonelist, heldet ja päikselist naist ning kahe naaberrahva kultuurisidemete üht olulisemat kehastust.

Eesti Rahvuskultuuri Fond

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjanike Liit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht