E-raamatute laenutusvõrgu ootel

Ülle Talihärm: „Üleriigilise e-laenutusega kaasneb ka e-raamatute laenutushüvitis.“

PILLE-RIIN LARM

Kuigi raamatukogud on populaarsed, meie ühiskond laialt internetistunud ja nutiseadmete kasutamine tavapärane, ei ole e-raamatute laenutamine kuigi levinud. Ühelt poolt on see seletatav sellega, et hulk uudiskirjandust ilmubki ainult paberil, teisalt on vastav laenutuskeskkond olemas ainult Tallinna keskraamatu­kogul.

Kultuuriministeeriumis tehakse ettevalmistusi üleriigilise e-raamatute laenutusvõrgu loomiseks. Sellega püütakse lugemisharjumust suurendada kõigis vanuserühmades, ennekõike laste ja noorte hulgas, ning teha eestikeelne raamat igal pool kättesaadavaks sõltumata selle vormist. Raamatukogunõunik Ülle Talihärm räägib kavandatavast lähemalt.

Kas ja millal on lootust, et käivitatakse üleriigiline laenutussüsteem? 

Ettevalmistustööd süsteemi loomiseks on käinud kaua, sest esmalt oli vaja välja selgitada osaliste huvi ja vajadused. Rahvusraamatukogu eestvedamisel valmiski 2018. aastal e-väljaannete laenutuskeskkonna ärianalüüs.1 Analüüsiga selgitati välja laiemalt e-väljaannete, aga kitsamalt e-raamatute laenutamise sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid. Uuringust saadi laenutus- ja litsentsimudeli loomiseks soovitusi.

E-laenutussüsteem peab arvestama kõikide – autorid, väljaandjad, kasutajad, raamatukogud – huve ja süsteemi rakendamiseks tuleb leida võimalikult hea lahendus. Sel aastal valmib e-laenutuskeskkonna detailanalüüs, mis on laenutussüsteemi loomise ja arendamise aluseks. Üleriigilise laenutussüsteemi valmimine sõltub siiski riigi rahalistest võimalustest, seega ei saa kindlat daatumit teatada.

Autorite motivatsiooni oma e-teoste laenutamiseks litsentse anda on seni kahtlemata kahandanud tõik, et seaduse järgi käsitatakse e-raamatut teenuse, mitte teosena ning nad ei saa selle laenutamise eest hüvitist. Kas üleriigilise e-laenutusega kaasneb ka e-raamatute laenutushüvitise mudel ja kuidas see toimima hakkab?

Jah, autoriõiguse seadusest lähtuva laenutushüvitist reguleeriva määruse „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“2 muutmise ettevalmistus kultuuriministeeriumis käib ja esmased kokkusaamised on toimunud. Järgmisena on plaanis kokku saada SA Autorihüvitusfond ja Eesti Kirjastajate Liidu esindajatega. Üleriigilise e-laenutusega kaasneb ka e-raamatute laenutushüvitis. Meie arvamuse järgi võiks selle toimimismudel olla integreeritud e-laenutussüsteemi. Samuti tuleks mudel siduda toimiva autorihüvitiste eraldamise käiguga ja leida hüvisteks täiendavalt raha. E-raamatute laenutushüvitise maksmise eelduseks on hüvitisteks mõeldud rahasumma tuntav suurendamine.

Kas laenutuslitsentsi andmine on üleriigilise e-laenutussüsteemi puhul autorile endiselt vabatahtlik?

Raamatute laenutusõigus on üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele. Üleriigilise e-laenutussüsteemi puhul jääb laenutuslitsentsi andmine autorile vabatahtlikuks, kuna seadus ei kohusta õiguste omajat seda andma.

Kuidas üldse motiveerida autoreid e-raamatuid välja andma?

Euroopa Liidu rahandusministrid on otsustanud, et riigid võivad soovi korral kehtestada e-raamatutele maksusoodustuse. Eesti on kinnitanud, et toetab seda sammu. Praegu on meil raamatute käibemaksumäär 9 protsenti ja e-raamatule kehtib endiselt üldine käibemaksumäär 20 protsenti.

Raamatuturul on e-raamatute müügiosa väike, seega ei mõjutaks soodustuse kehtestamine riigieelarvet kuigi palju. Küll aga oleks e-raamatute käibemaksumäära alandamine hea sõnum ja toetaks eestikeelse digikultuuri arengut.

Kui palju vajab üleriigilise e-raamatute laenutussüsteemi käivitamine ja käigus hoidmine raha?

E-raamatute laenutussüsteemi käivitamine ja käigus hoidmine nõuab teenuse koordineerijaid, arendus- ja halduskulusid ning lisaraha e-väljaannete soetamiseks kokku umbes 700 000 eurot aastas. See teeks ühe inimese kohta e-väljaannete üleriigilise teenuse kuluks aastas umbes 0,53 eurot.

Üleriigilise e-laenutuse käivitamine sõltub seega valitsuse eelarve prioriteetidest.

1 https://www.nlib.ee/sites/default/files/e-laenutus_v7.1_puhas.pdf

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/111122012004

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht