Eesti ja läti tõlkijate seminar

Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.

ILZE TĀLBERGA

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Eesti ja läti tõlkijate seminar Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis 5. XI.

5. novembril kogunes 23 eesti ja läti tõlkijat Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžisse esimesele ühisseminarile. Osalejate seas oli nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide ja muude tekstide vahendajaid, kes tõlgivad kas läti-eesti, eesti-läti või mõlemal suunal. Oli neid, kes on tõlkinud juba aastaid, aga neidki, kes tõlkimisoskust alles omandamas.

Seminari eesmärk oli anda eesti ja läti tõlkijatele võimalus üksteisega tuttavaks saada, arutleda aktuaalsemate tõlkeprobleemide üle, jagada kogemusi ja sõlmida uusi tutvusi.

Seminaripäeva esimeses pooles peeti kaks ettekannet. Läti Ülikooli läti lingvistika professor Andra Kalnača rääkis läti keele eripärast – rõhuga võõrkeelsete isiku- ja kohanimede lätistamisel. Tartu ülikooli vene keele ja tõlkeõpetuse lektor Sirje Kupp-Sazonov rääkis omakorda vene keelest eesti keelde tõlkimise väljakutsetest. Läti keelest tõlkijate töös võivad muuseas esineda samad raskused: nt see, et eesti keeles ei kasutata deminutiive (vähendussõnu), või see, et eesti keeles puudub grammatiline sugu.

Pärastlõunal jätkus arutelu kahes töörühmas: ilukirjanduse tõlkijad ning tarbetekstide ja muude tekstide tõlkijad. Osalejad said tutvuda teiste sama valdkonna ja samal keelesuunal tõlkijatega ning arutleda probleemide üle, millega on kokku puututud. Kõige olulisemana võeti vaatluse alla, millest tunnevad tõlkijad oma töös kõige enam puudust. Arutelude käigus puudutati mitmeid aktuaalseid teemasid.

Seminaril osalenute haridustaust on väga lai: peale keeleteadlaste oli inimesi, kes on õppinud kirjandust, kultuuriteooriat, ajalugu, pedagoogikat, õigusteadust, ajakirjandust, raamatukogundust, politoloogiat, arvutiteadust, kommunikatsiooni ja rahvusvahelisi suhteid, usuteadust, psühholoogiat ja aiandust. Tõlkimist on õppinud neist ainult mõned. Mitmekesine taust teeb rõõmu, sest näitab, et eesti-läti ja läti-eesti tõlkijaid jagub väga paljudesse valdkondadesse ning nad leiavad rakendust laiemalt kui ainult ilukirjanduse või tarbetekstide vahendajatena.

Millest tuntakse puudust?

Kõik olid ühel meelel, et kõige rohkem tuntakse puudust tõlkijate omavahelisest suhtlusest. Tõlkija amet on teadagi üksildane töö. Sellepärast ongi vaja luua kontakte teiste sama ala tõlkijatega, et arutada tõlkeprobleemide üle või küsida nõu. Osalejad leidsid, et tuleks korraldada nii omavahelisi vabas vormis arutelusid kui ka veidi akadeemilisemaid seminare ja koolitusi, kus muu hulgas võiksid esineda ettekannetega kogenud läti ja eesti tõlkijad või nende keelte uurijad.

Tartu ülikooli läti keele õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga kõnelemas tõlkijate seminaril.

Andres Tennus / Tartu Ülikool

Seminaril osalenud tõdesid, et ülikoolid võiksid pakkuda eesti/läti keele kõrgema taseme kursusi, samuti tõlkimiskoolitusi ja teisi enesetäiendamiseks vajalikke kursusi neile, kes ei ole õppinud tõlkimist erialana. Läti keelt saab õppida Tartu ülikoolis ainult A2 tasemeni. Eesti keelt saab Läti Ülikoolis õppida bakalaureuse tasemel. Kummaski puudub aga eraldi läti-eesti või eesti-läti keelesuunal tõlkija eriala. Mõlemas ülikoolis on küll kursusi, kus õpitakse erinevate tekstide tõlkimist, kuid sellest ei piisa, et saada professionaalseks tõlkijaks. Rääkimata sellest, et mitte kuskil ei ole võimalik õppida läti-eesti-läti suuliseks tõlgiks. Kuna see oskus tuleb omandada ise­seisvalt, on neid, kes on valmis seda ilma kogemuse ja põhjaliku koolituseta ette võtma, väga vähe.

Noored tõlkijad tunnevad vajadust keelepraktika järele. Pakuti välja, et nad võiksid olla rohkem aega vastavas keelekeskkonnas, nt läti keele õppijad minna nädalaks Riiga praktikale, eesti keele õppijad tulla Tartusse. Tuleb leida rahastus, et niisugune praktika ellu viia. Kasu, mida see tulevikus tooks, ei ole rahas mõõdetav. Tuleb koolitada uut tõlkijate põlvkonda.

Tarbetekstide tõlkijate arvates on puudu õiguskoolitusest ning veebilehest, kuhu on koondatud ajakohane teave tõlkimist reguleerivate õigusaktide kohta. Kuna Läti ja Eesti haldussüsteem ei kattu, tekitab raskusi ühes või teises keeles haldusüksuste tõlkimine. Näiteks: kuigi eesti-läti sõnaraamat1 pakub eestikeelse sõna maakond vasteks apriņķis, ütleb tänapäeva läti keele sõnaraamat2, et see sõna on vananenud ja seda kasutati Läti administratiivhalduses 1949. aastani. Seega tuleks tõlkijatel ning eesti ja läti keele uurijatel luua eri valdkondade terminite sõnaraamat.

Praktilised mured

Osa tõlkijaid vaevab küsimus, kuivõrd saab tõlkija teksti sisusse sekkuda, nt kui algtekst on vigane, vale, sisaldab informatsiooni, mis ei ole läti või eesti lugejale asjakohane.

Vaatamata sellele, et lätlased ja eestlased on kultuuriruumi poolest sarnased ja lähedased, võib isegi argisuhtluses olla suuri erinevusi. Üks tõlkija mainis, et eestlased kipuvad potentsiaalsete või olemasolevate klientide poole pöörduma sinatades, kuid masintõlkes muudetakse läti keelde tõlkides tavaliselt kõik „sinad“ „teieks“. Seega ei tea tõlkija, kas ta peaks arvutiprogrammi pakutud sõna parandama tagasi niisuguseks, nagu on algtekstis, või leppima sellega, et kirjutamata seaduse kohaselt on lätlased n-ö viisakamad.

Tõlkijad kurdavad, et nende tasu on püsinud juba aastaid muutumatu. Eriti praegu, kui kõigis muudes valdkondades hinnad kiiresti tõusevad, napib tõlkijatel (mitte tõlkebürool) julgust küsida töö eest suuremat tasu. Kuna puudub tariif, mille järgi läti-eesti-läti tõlketöö puhul õiglast tasu arvestada, päritakse üksteise käest, kui palju teised küsivad. Mõistagi sõltub palju sellest, mis tüüpi tekstiga on tegemist, kuid töö on siiski töö.

Ilukirjanduse teekond tõlke valmimisest kuni tõlgitud teose ilmumiseni on harilikult üsna pikk (paar kuud kuni aasta). Koostöö kirjastuse, toimetaja ja autoriga on palju individuaalsem ja lähedasem. Tarbetekstide tõlkimine võtab vähem aega, aga on seevastu intensiivsem (kõik sõltub muidugi töömahust). Tarbetekstide tõlkijad tunnevad puudust asutusest, kes kaitseks nende õigusi. Silmas on siin peetud seda, et kui tõlkija teeb tõlke valmis, kuid klient ei ole mingil põhjusel tulemusega rahul, ei pruugi tõlkija lubatud tasu saada. Kui tõlkija saab lõpuks tasu kätte, kuid alles pärast korduvat ja väsitavat kliendi tüütamist, ei tundu asjakäik ei aus ega nauditav.

Sõnaraamatud

Tõlkijail on kasutada mitmed sõnaraamatud: 2015. aastal ilmunud eesti-läti3 ja läti-eesti4 sõnastik, Glosbe5, Linguee6, Sõnaveeb7, Tezaurs8, Letonika9, mõlema keele sünonüümide ja teised seletavad sõnaraamatud. Lisaks terminisõnaraamatutele tuleks teha ka eesti-läti-eesti fraseoloogiasõnaraamat. Samuti tuntakse puudust ühest kesksest kohast, kus saaks kõiki sõnaraamatuid vaadata korraga, kuna praegu tuleb kõik sõnaraamatud eraldi läbi käia.

Tänapäeval peaksid kõik sõnaraamatud olema kättesaadavad ka elektrooniliselt, mitte vaid paberil. Tõlkijate arvates peaks saama täiendada ja parandada olemasolevaid eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatuid: lisada sõnu, mis on puudu, või parandada neid, mis ei ole õigesti tõlgitud.

Vaade tulevikku

Tõlkijad olid rõõmsad võimaluse üle näha näost näkku kolleege, keda seni teadsid vaid nimepidi. Samuti oli tore kuulda teiste läti ja eesti keele õppimise ning tõlkimise kogemustest. Järgmisel korral soovivad osalejad kuulata tegevtõlkijate ja toimetajate ettekandeid: nood võiksid rääkida mõlemas suunas tõlkimise tüüpvigadest.

2015. aastal loodi Facebookis eesti ja läti tõlkijate grupp10. Praegu kuulub sinna üle 200 inimese, aktiivsemaid on umbes 20–30. Grupis arutatakse mitmesuguseid teemasid, küsitakse nõu, kuidas tuleb tõlkida, kuid tuleb ka tööpakkumisi eraisikutelt või lausa tõlkebüroodelt. Kas keegi ja kes need vastu võtab, selle kohta informatsioon puudub, kuid üks on selge: kui inglise keele tõlkijaks võib hõlpsasti hakata igaüks, siis läti ja eesti keele oskajaid otsitakse tikutulega taga. Suure tõenäosusega on kõige aktiivsemad ja tublimad koondunud just sellesse tõlkerühma.

Mõni võib ju öelda, et eestlased ja lätlased on sama rahvas, kuigi kumbki räägib oma keelt. Ometi on eestlastel ja lätlastel veel väga palju teineteise kohta avastada. Keeleoskusega ei avane uks mitte ainult lähinaabri õue, vaid ka südamesse. On vaja lugeda teineteise kirjandust, sõita teineteisele külla, õppida teineteise keelt. Mida rohkem me suhtleme, seda lähedasemaks saame.

Seminari korraldas Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž ning Tartu Läti Selts. Seminari toetas Tartu linnavalitsus.

1 http://www.eki.ee/dict/lv-et/

2 https://mlvv.tezaurs.lv/

3 http://www.eki.ee/dict/lv-et/

4 http://www.ee-lv.lv/lv

5 https://glosbe.com/

6 https://www.linguee.com/

7 https://sonaveeb.ee/

8 https://tezaurs.lv/sv/

9 https://www.letonika.lv/

10 https://www.facebook.com/groups/1608233679442221

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht