Eesti kirjandus maailmaturul

Eesti kirjandust tõlgitakse usinalt, kuid näiteks inglise keelde tõlgitud raamatuid on keeruline kätte saada.

EDITH SOOSAAR

Eesti keelest tõlgitakse võõrkeeltesse ligemale 30 kirjandusteost aastas. Päris suur on ka ulgueestlaste ja estofiilide hulk, kes eesti kirjandust osta sooviks. Paraku on neil raamatuid keeruline kätte saada.

Raske leida, raske osta

Üks probleem välislugejani jõudmisel on see, et puudub ühtne koht, kust ilmunud tõlgete kohta info lihtsalt leiaks. Tõsi, autori nime või raamatu pealkirja järgi otsides leiab raamatu üles. Eesti kirjanduse teabekeskuse lehel on aastate kaupa ka eri keeltesse tõlgitud raamatute nimekirjad. Puudub aga võimalus tõlgitud raamatuid sirvida (nagu Amazoni veebipoes) või sooritada otsingut (näiteks viimase kümne aasta jooksul inglise keeles ilmunud tõlgete kohta).

2017. aastal ilmus teabekeskuse andmetel inglise keeles kümme eesti kirjandusteost. Suurimast rahvusvahelisest veebipoest Amazon aga leiab neist vaid viis: Jaan Krossi „Kolme katku vahel“ („A People without a Past. Between Three Plagues“, II osa, tlk Merike Lepasaar Beecher), Meelis Friedenthali „Mesilased“ („The Willow King“, tlk Matthew Hyde), Rein Raua „Rekonstruktsioon“ („The Reconstruction“, tlk Adam Cullen), Rein Raua „Täiusliku lause surm“ („The Death of the Perfect Sentence“, tlk Matthew Hyde) ja Mihkel Muti „Siseemigrant“ („The Inner Immigrant“, tlk Adam Cullen).

Samuti on Amazonis saadaval mullune antoloogia „Parim Euroopa ilukirjandus 2018“ („Best European Fiction 2018“), milles ilmus Matthew Hyde’i tõlkes Maarja Kangro teos. Tõsi küll, kogumiku autorite nimesid Amazonis ei kuvata.

Kust saab osta ülejäänud raamatuid?

Kodumaine või väliskirjastus?

Uurisin kirjastustelt, miks nad ei müü Amazonis inglise keelde tõlgitud eesti raamatuid. Kirjastuse Tänapäev müügi- ja turundusjuht Cia-Helena Meldo vastas: „Amazonis müük eeldaks laopinda ja logistikat. Meie kirjastus jätab müügi peamiselt Rahva Raamatu ja Apollo hallata ning nad piirduvad omaenda kaupluste ja veebipoega. Potentsiaalsed Amazonis müüdavad kogused oleks väga väikesed ja see ei tasuks ära. Lisaks: kui raamat on tõlgitud Eesti kirjastuse kaudu, on ka litsentsi- ja tõlkelepingud tehtud tavaliselt vaid raamatu müügiks Eestis.“

Natuke õnnelikumas olukorras on autorid, kelle raamatu tõlkeõiguse on ostnud väliskirjastus. Need raamatud on vähemalt Amazonis ning vahel ka BookDepositorys müügis. Nii saab sealt tellida näiteks Andrus Kiviräha, Rein Raua, Indrek Hargla, Mihkel Muti ning klassikute, nt Jaan Krossi ja A. H. Tammsaare teoseid.

Rahva Raamatu võõrkeelse kirjanduse ostujuht Kristi Siimon kommenteeris eesti kirjanduse tõlgete müüki järgmiselt: „Ingliskeelse kirjanduse müügi puhul on eesti autorite tõlgete osakaal väga väike. Peamine ostja on turist, seevastu kui ingliskeelset välisautorite lugemisvara soetavad suuresti kodumaised ostjad. Siiski on sattunud menukite sekka ka mõni eesti autori tõlgitud raamat. Näiteks on juba mõnda aega väga menukas Andrus Kiviräha „Man Who Spoke Snakish“ („Mees, kes teadis ussisõnu“).“

Peale Kiviräha on Rahva Raamatu inglise keeles lugevate klientide lemmikute hulgas Indrek Hargla ja Jaan Kross. See on aga Siimoni sõnul suuresti mõjutatud nende raamatute kättesaadavusest. „Mida suurem kirjastus on tõlke välja andnud, seda kergem on üldjuhul meil ka raamatut poeriiulitele hankida. Samuti on kindlasti populaarsemad inglise keelde tõlgitud teosed, mis pärinevad vastavalt UK või USA kirjastustelt,“ selgitab Siimon.

Mõnevõrra üllatavalt tuleb niisiis välja, et ka Rahva Raamatu kauplustes ostetakse rohkem neid eesti autorite ingliskeelseid teoseid, mille on välja andnud väliskirjastus.

Ainuüksi leping välismaa kirjastusega ei taga paraku müügimenu. Kurb lugu juhtus lasteraamatu autoriga, kelle raamatu tõlke- ja levitamisõigused ostis üks välismaa kirjastus: kogu eeltöö tehti ilusasti, siis aga sattus kirjastus majandusraskustesse ning raamatut pole ikkagi kusagilt saada. Autor arvab, et eks need seisavad kusagil laos.

E-raamat või paberraamat?

Kirjaniku elukutse puhul näib rahast rääkimine olevat tabu. Rikkaks on kirjutamisega saanud vähesed, kuid üle maailma on arvukalt autoreid, kes teenivad kirjutamise ja raamatumüügiga arvestatava (lisa)sissetuleku. Tegemist ei ole „ratsa rikkaks“ skeemiga, kuid pole põhjust, miks ka eesti raamatud ei võiks maailmaturul korralikku müügiedu saavutada.

Esimene samm edukaks müügiks on ostmise võimalikult lihtsaks tegemine. Internetiavarustesse saab igaüks oma raamatu müüki panna nii elektrooniliselt kui ka paberkujul.

Kõige lihtsam on muidugi e-raamatu müüki panek – piisab failist, mille saab tasuta lugeri jaoks sobivasse vormi konverteerida. Muretseda pole vaja raamatute ladustamise ega postikulu pärast. Autoril endal on täielik kontroll nii kaanekujunduse kui ka müügihinna üle.

Näiteks Amazoni veebipoes saab valida eri pakettide vahel, kus autor saab 35%, 50% või 70% elektroonilise raamatu kaanehinnast.

Ka paberraamatuid on tänapäeval võimalik avaldada, ilma et autor või kirjastus peaks raamatulao soetama ja pakkidega postkontoris käima. Piisab pdf-failist ning raamat trükitakse ja saadetakse kas või ühe raamatu kaupa välja siis, kui klient on ostu sooritanud. Tõsi, nõudetrükk (print on demand) on kallim kui e-raamat, kuna lisandub teenustasu ning trüki- ja postiteenuse kulu.

Eesti autorite kogemus internetimüügiga on seni paraku nukker. Ise oma raamatute müügiga tegelev laste- ja reisikirjanik Epp Petrone: „Minu inglise keelde tõlgitud raamatute müüginumbrid on väikesed. Oleme lihtsalt sõpradele, fännidele, eestlastele üle ilma andnud võimaluse soetada endale või kinkida teistele midagi ingliskeelset, mis on Eestiga seotud. Meie kasutame nõudetrükiks firmat Lightning Source, natuke asjaajamist ja nende kaudu saab Amazoni ukse vahele jala küll. Aga mitte küll suurte müüginumbrite juurde.“

Toode nagu iga teinegi

Paljud kirjanikud jätavad müügitöö rõõmuga kirjastuse hooleks. Tolle ülesanne on tegeleda rahaga ning reklaamikelli kõlistada. Kui raamat ei müü, saab kirjanik laita kirjastajat ja lohutada ennast mõttega, et ju ta siis kirjutab tulevastele põlvedele, kes lõpuks tema suure kunsti kindlasti ära tunnevad.

See vaatenurk on hakanud muutuma. Üha enam oodatakse, et autorid ise aktiivselt oma teoste turundamises osaleksid. Eestis alles liigutakse selles suunas, kuid mujal maailmas küsivad kirjastused juba enne avaldamisotsuse tegemist autoritelt, kui aktiivsed nad on ühismeedias ning kui pikk on nende meililist. Ega ilmaasjata valluta Eestiski müügiedetabeleid staaride raamatud. Võimalik, et meie poliitikud ja sportlased loovadki suurepäraseid teoseid, kuid müügiedu loogilisem põhjus on tõenäoliselt siiski see, et tänu tuntusele on neil müügivõrgustik juba olemas.

See ei tähenda, et kui ei olda telestaar või skandaalne poliitik, siis ei ole kirjutamisel mõtet. Ometi peab raamatuid müüma täpselt nii nagu iga teist toodet. Ning see võib-olla ongi eesti autorite ning kahjuks ka kirjastuste kõige nõrgem külg.

Kui kirjanik peab nagunii tegema müügitööd, miks siis üldse kirjastuse teeneid kasutada? Ega tingimata peagi. Kuigi kirjastustes raamatu avaldamist peetakse ikka veel omamoodi kvaliteedimärgiks, leidub järjest enam neid, kes oma raamatuid edukalt ise avaldavad ja müüvad.

Eesti tõlkekirjandus liigub tasapisi internetiavarustesse. Nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti õnneks on. Oluline on üle saada eestlasele omasest tagasihoidlikkusest ning kirjanike ja kirjastuste hulgas levinud mõtteviisist, et hea teos müüb ennast ise.


Soovitusi raamatute veebimüügiks

Internetis on võimalik oma raamat müüki panna igaühel, aga müüginumbriteni jõudmine nõuab tublisti lisatööd. Võib-olla on netimüüki suundujale abiks mõned nopped välisautorite soovitustest.

Ära kuluta suuri summasid internetis reklaami ostmiseks. Tõhusamaks peetakse isikliku müügivõrgustiku olemasolu ning otsesuhtlust. See ei tähenda raamatupambuga ukselt uksele käimist, vaid ennekõike interneti efektiivset kasutust.

Raamat, mis on poes nähtavam, ka müüb paremini. Selleks et raamat Amazoni internetipoes võimalikult eespool ilmuks, on vaja teatud hulka kiitvaid arvustusi ja häid müüginumbreid kohe esimestel müüginädalatel. Kumbki neist ei juhtu iseenesest. Üks võimalus on paluda näiteks kontroll-lugejatel, aga miks mitte ka raamatublogijatel oma teost arvustada.

Online-raamatupoed kuvavad raamatukaaned väikeste piltidena mitme kaupa reas. Pildil Amazoni esimesed vasted otsisõnale „Estonian literature“.

Kuvatõmmis

Arvesta interneti raamatumüügi eripäraga. Autorite enim levinud viga on veebipoes paberraamatu kaanekujunduse kasutamine. Online-raamatupoed kuvavad raamatukaaned väikeste piltidena mitme kaupa reas. Kui raamatu pealkiri ja/või autori nimi silma ei paista ning kujundus on kribu, jääb ka müük tagasihoidlikuks.

Ole sooduskampaaniate korraldamisel julge. Isekirjastajana on sul suurem vabadus määrata oma raamatute müügihind. Elektroonilise raamatu puhul on ka üheeurose hinna puhul tegemist kasumliku müügiga ning allalaadimised ja lugejate arvustused on investeering raamatu nähtavusse. Kui Eesti turul võib tunduda, et lugejate hulk soodusmüügiga ammendub, siis ingliskeelsel turul seda karta ei ole (pigem vastupidi).

Enamik lugejaid ei lähe autori veebisaidile, et e-posti teel raamat tellida. Selle pidamisele kulutatud aega ja raha saab tõenäoliselt ka paremini kasutada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht