Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad

Eile, 14. märtsil kuulutati välja 2018. aasta loomingu eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnaga tunnustatud.

PROOSA

Martin Algus, „Midagi tõelist“

Auhinnale kandideerisid ka
Kai Aareleid, „Salaelud“
Peep Ehasalu, „Roomaja“
Holger Kaints, „Jõululaupäev. Nõmme 1970“
Kerttu Rakke, „Häbi“
Jürgen Rooste, „Surm Tallinnas“

LUULE

Eda Ahi, „Sõda ja rahutus“

Auhinnale kandideerisid ka
Kristiina Ehin, „Aga armastusel on metsalinnu süda“
Kristjan Haljak, „Verlaine’i revolver“
(:)kivisildnik, „Ma olen siga“
Hasso Krull, „Euroopa“
Kalju Kruusa, „Kümme kükki“

ESSEISTIKA

Luule Epner, „Mängitud maailmad“

Auhinnale kandideerisid ka
Tiina Kirss, „Sõel“
Toomas Paul, „Tõe lõpututel tagamaadel“
Linnar Priimägi, „Minu Goethe“
Kaia Sisask, „Noor-Eesti ja prantsuse vaim“

VABAAUHIND

Eeva Park, „Minu kuninglikud kael­kirjakud“

Auhinnale kandideerisid ka
Maarja Kangro, „Minu auhinnad“
Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits, Toomas Täht ja Liina Vahtrik, „Stiiliharjutused“
Veronika Kivisilla, „Kuni armastus peale tuleb“
Joonas Sildre, „Kahe heli vahel“

NÄITEKIRJANDUS

Jim Ashilevi, „Unusta/Unista“

Auhinnale kandideerisid ka
Kristiina Jalasto, „#kaotamindära“
Jaak Kilmi, Kiur Aarma, Piret Jaaks ja Andris Feldmanis, „Enne meid oli veeuputus“
Urmas Lennuk, „Meistrite liiga“
Mari-Liis Lill ja Paavo Piik, „Jaanipäev“
Tiit Palu, „Medeia“

Aastaauhindade põhižüriisse kuulusid Johanna Ross (esimees), Doris Kareva, Aare Pilv, Mihkel Seeder ja Piret Viires.

 

TÕLKEKIRJANDUS

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Triinu Pakk – Chimamanda Ngozi Adichie, „Pool kollast päikest“ (inglise)

Auhinnale kandideerisid ka
Riina Jesmin – Margaret Atwood, „Nõia­sigidik“ (inglise)
Üllar Peterson – Khalil Gibran, „Murtud tiivad“ (araabia)
Leena Tomasberg – Maylis de Kerangal, „Parandada elavaid“ (prantsuse)
Peeter Volkonski – Nareki Grigor, „Nutulaulude raamat“ (vanaarmeenia)
Märt Väljataga – „Väike inglise luule antoloogia“ (inglise)

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Miriam McIlfatrick-Ksenofontov – Doris Kareva „Armuaeg“ (inglise)

Auhindadele kandideerisid ka
Guntars Godiņš – F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ ja Leelo Tungla „Seltsimees laps“ (läti)
Birgita Bonde Hansen – Meelis Frieden­thali „Mesilased“ ja Ilmar Taska „Pobeda 1946“ (taani)
Cornelius Hasselblatt – Maarja Kangro „Klaaslaps“ ja Viivi Luige „Varjuteater“ (saksa)
Marina Tervonen – Marie Underi „Minu kevad“ (vene)

Ilukirjanduse tõlkežüriisse kuulusid Kerti Tergem (esimees), Veronika Einberg ja Mart Kangur.

Mõttekirjanduse tõlge

Toomas Rosin – Arthur Schopenhauer, „Maailm kui tahe ja kujutlus“ I-II (saksa)

Auhinnale kandideerisid ka
Contra (Margus Konnula) – Alvis Hermanis, „Päevik“ (läti)
Lauri Laanisto – Ilkka Hanski, „Sõnumeid saartelt. Elurikkuse ilmatuur“ (inglise)
Andrus Tool – Wilhelm Dilthey, „Vaimne maailm. Sissejuhatus elufilosoofiasse“ (saksa)
Aet Varik – Gregory Bateson, „Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus“ (inglise)
Ilmar Vene – Francis Bacon, „Esseed“ (inglise)

Mõttekirjanduse tõlkežüriisse kuulusid Jaan Undusk (esimees), Endla Lõhkivi ja Anti Saar.

 

LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS

Andrus Kivirähk, „Tilda ja tolmuingel“

Auhinnale kandideerisid ka
Aino Pervik, „NummiPealt ja mujalt“
Priit Põhjala, „Onu Mati, loomaarst“
Anti Saar, „Pärt ja ploomid“, „Seisa siin, Pärt“, „Pärt ja viimane koogitükk“
Kertu Sillaste, „Mina olen kunstnik“

Laste- ja noorsookirjanduse žüriisse kuulusid Jaanus Vaiksoo (esimees), Mari Niitra ja Triin Soone.

 

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUS­AUHIND

Andrei Ivanov, „Обитатели потешного кладбища / „Isevärki kalmistu asukad“

Pavel Varunin, „Славка и страна Древлесловия / „Slavka ja Vanakeele maa“

Auhinnale kandideerisid ka
Jaan Kaplinski, „Наши тени так длинны / „Meie varjud on väga pikad“
Nadežda Katajeva-Valk, „Тартуский художник Иван Соколов / „Tartu kunstnik Ivan Sokolov“
Igor Korobov, „Эстляндское имматрикулированное дворянство / „Eestimaa immatrikuleeritud aadelkond“
P. I. Filimonov, Порошковые огнетушители / „Pulberkustutid“

Venekeelse autori kirjandusauhinna žüriisse kuulusid Nikolai Karajev (esimees), Ilona Martson ja Tatjana Trojanova.

 

ARTIKLIAUHIND

Daniele Monticelli, Piret Peiker ja Krista Mits, „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses“ (Keel ja Kirjandus, nr 12)

Auhinnale kandideerisid ka
Berit Kaschan, „Kutset tantsule on kuuldud. Maaema ja Zemes māte ehk Suure Jumalanna ilmumisi eesti ja läti kirjanduses“ (Looming, nr 9)
Indrek Ojam, „Modernismi muutuv tähendus eesti kirjanduskultuuris. Rekonstrueerimiskatse“ (Keel ja Kirjandus, nr 7)
Märt Väljataga, „Ääremärkusi ühele kirjanduslikule tanatograafiale“. Järelsõna Émile Zola raamatule „Kuidas surrakse“ (Loomingu Raamatukogu, nr 5).
Tõnu Õnnepalu, „Saateks“. Järelsõna A. H. Tammsaare romaani „Kõrboja peremees“ uustrükile (Tänapäev)

Artikliauhinna žüriisse kuulusid Anne Lange (esimees), Mirjam Hinrikus ja Kajar Pruul.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht