Keeleauhinna kandidaadid

Pire Teras, Mare K?

Ilse Lehiste on sündinud 31. I 1922 Tallinnas. 1948. aastal sai ta filoloogiadoktori kraadi Hamburgi ja 1959. aastal filosoofiadoktori kraadi Michigani ülikoolis. 1963. aastast on ta õpetanud Ohio osariigi ülikoolis (1987. a-st emeriitprofessor). Ta on mitme ülikooli, sh Tartu ülikooli audoktor, pidanud külalisprofessorina loenguid paljudes maailma ülikoolides, Tartus viimati 2006. aastal seminari „Keele ja luule prosoodia”. Ilse Lehiste on aastakümneid uurinud eksperimentaalfoneetika meetodeid, kasutades paljude keelte (nt eesti, serbohorvaadi) prosoodilisi süsteeme. Eesti foneetikat õppinutele on kindlasti tema uurimustest tuttavad eesti välteid iseloomustavad silpide kestussuhted (I v 2/3, II v 3/2, III v 2/1). Tema sulest ilmunud rohkem kui kümnest raamatust on üks olulisemaid samuti prosoodiateemaline, rõhu-, kvantiteedi- ja tooniküsimusi käsitlev „Suprasegmentals”. 1998. aastal algas tema initsiatiivil soome-ugri keelte prosoodia uurimine Eestis. Kõne akustilise analüüsimise kogemusi (aga ka teadmise, et tuleb näha metsa okaste tagant) on koostöö käigus saanud paljud üliõpilased, on valminud mitu magistritööd ning üks doktoritöö. Uurimistulemused on võetud kokku ka kolmes monograafias (ersa, niidumari, liivi prosoodia) ja mitmes artiklis. Ilse Lehiste mõtteteravus ja vaimuerksus on imetlusväärsed.  

„Laisk teeb makro, virk kõpsib nädal aega” on moto, mis ripub Arvo Krikmanni (sündinud 21.VII 1939) töölaua kohal. Väikesed omaprogrammeeritud abivahendid on tõepoolest aidanud Krikmannil arvutada regivärsialliteratsiooni ja teha silbistatistikat, koostada folkloorinähtuste levikukaarte ja leida sõnavaraseoseid. Lingvistilise folkloristika suuna esindajana on ta viimastel kümnenditel tegelnud kognitiivse lingvistikaga, lähemalt kujundkõne ja lingvistiliste huumoriteooriatega. Ta on esimesi Interneti-ainestiku analüüsijaid Eestis. Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikais ja sõnastikes, piiblitõlgete mõju kujundkeelele, folkloorivormides avalduvad murdesõnavara seosed, läänemeresoome lühivormide semantika, tüpoloogia ja statistika on aga elukestev töö ja huviala. Neil teemadel on ilmunud monograafiaid ja artikleid mitmetes keeltes, saadud rahvusvahelise eduka koostöö kogemus „Proverbia septentrionalia’ga”. Krikmanni loodud on (arvatavasti maailma suurim) kujundkõne ja läänemeresoome lühivormide alane levikukaartide korpus.

Paljudel rahvusvahelistel foorumitel avaldatud uurimistulemused on laiendanud eesti keeleainese ja teoreetiliste käsitluste tuntust maailmas. Kõrge reiting on tema koostatud ja valmistatud elektroonilistel veebiväljaannetel ja õppevahenditel (vt  www.folklore.ee/~kriku). 2000. aastal hakkas tema toimetamisel ilmuma retoorika, parömioloogia ja fraseoloogia alaste uurimuste sari „Reetor” (ilmunud on kuus numbrit).