Kes on ELMi lugejad?

Eesti kirjandust tutvustavat ingliskeelset ajakirja vajavad nii kirjanikud, tõlkijad, toimetajad ja kirjastajad kui ka väliseestlased, estofiilid, õpetajad, üliõpilased, uussisserändajad …

PILLE-RIIN LARM

Kultuuriministeeriumis on välja kuulutatud Eesti kirjanduse ingliskeelse eriala­väljaande ideekonkurss, millega kaasneb viieks aastaks väljaande avaldamise leping. Seni on seda ülesannet täitnud ajakiri Estonian Literary Magazine (ELM), mida annab välja Eesti Instituut. Küsisin ELMi käekäigu ja tulevikuplaanide kohta ajakirja toimetajalt Berit Kaschanilt.

Eelmise aasta oktoobrikuus tegi ELMi toimetus tagasisideküsitluse. Kas ELMi lugejate seas on ülekaalus eesti kirjandusest huvitatud lugejad, selle vahendajad, tõlkijad, kirjanikud või ehk hoopis mõne muu valdkonna esindajad?

Eesti instituut saatis küsitluse ennekõike oma Eesti koostööpartneritele ja kontaktidele. Pidasime küsitluse korraldamist vajalikuks täienduseks kultuuriministeeriumi kevadisele küsitlusele, kus uuriti ajakirjade kohta mõneltki partnerilt, kuid piirduti vaid strateegiliste partneritega, jättes välja suure osa ajakirja sihtgrupist – kirjandusvaldkonnas tegutsejad.

Kirjandus- ja kultuurivaldkonnas on paljudel mitu erialast profiili: autorid on tihti ühtaegu toimetajad, tõlkijad, vahendajad ja kirjandusuurijad ning see kajastus ka vastustes. Ja loomulikult on kõik nad nii eesti kirjanduse kui ka ELMi lugejad ja levitajad. Vastanute hulgas oli ka ministeeriumide ametnikke.

Kuidas ELMi küsitluse järgi valdavalt loetakse, kas paberilt või veebist?

ELMi loetakse nii paberilt kui ka veebist enam-vähem võrdselt, aga ajakirja levi temaatika tõusis tõesti esile. See ei tulnud instituudile üllatusena, ajakirjade levi on juba pikemat aega olnud üks valupunkte. Paberväljaande levitamine on kulukas, kuid teisalt ilma selleta ei saa, sest kõikjal maailmas ei olda nii digi­lembesed kui Eestis. Eks ajakirja tiraaži saab muidugi reguleerida ja seda oleme teinudki. ELMi veebisait on paber­väljaandega harmoonias, aga digiplatvorm võiks pidevalt pakkuda lisaväärtust.

Luuletaja, kirjandusteadlane ja biblioterapeut Berit Kaschan on ajakirja Estonian Literary Magazine toimetaja 2016. aasta lõpust.

Triinu Kööba

Mida esile tõsteti ja millest tuntakse puudust?

Esile tõsteti ELMi läbivalt kandvat sisu, mis muidugi rõõmustab südant. Tunnustati ka tõlkenäidete, tõlkijate tutvustamise ja teemaartiklite eest, samuti kiideti vabal teemal avaesseid, mis võimaldavad kirjanikul arendada mõnd teda huvitavat teemat. Kiideti proosakirjanike ja luuletajate loomingut tutvustavaid videoid, mis tõesti on üks lisaväärtusi, mida on õnnestunud ELMi veebisaidile luua. Samas leiti, et neid võiks olla rohkem. Täiesti nõus. Aga siinkohal tuleb mainida, et need videod on filminud instituudi töötaja heast tahtest, oma tehnikaga, teiste tööülesannete kõrvalt. Niimoodi pikka perspektiivi ei loo. Videoteenuse tellimine on märkimisväärne väljaminek.

Millest tunneb ELMi toimetus puudust?

Eesti kirjandust tutvustaval ajakirjal ainesest puudus ei ole. Jagub ka uute rubriikide, formaatide, koostööprojektide ideid, näiteks on kahes keeles intervjuude avaldamine koostöös Sirbiga juba mitu aastat kenasti toiminud. Puudus on rahast.

Selleks et pidevalt hoida veebis infovälja, hallata ühismeedia- ja veebisaiti, tellida juurde uut sisu ka ajakirjanumbrite ilmumise vahel, levitada paberajakirja laiemalt ja süsteemsemalt, koguda järjepidevalt tagasisidet ajakirja levi ja mõju kohta, on vaja inimesi, kellele omakorda on vaja töötasu. ELMi toimetuse moodustavad juba aastaid üks osalise koormusega toimetaja, üks tõlkija ja üks kujundaja, kes teevad tööd projektipõhiselt. Lõpmatuseni üksnes teadmiste ja missioonitundega aineliste vahendite ja tööjõu puudust ei kompenseeri.

Oleme tänulikud kõigile ELMi senistele toetajatele, nii kaastöölistele kui ka finantseerijatele, ennekõike kultuuriministeeriumile ja kultuurkapi­talile. Ja muidugi lugejatele.

Kes on ELMi peamised koostööpartnerid, kes kuulub ELMi võrgustikku?

ELMi tagala on kolleegium, kus on esindatud valdkondlikud asutused alustades Eesti Kirjanike Liidust, Eesti Kirjanduse Teabekeskusest ja Eesti Lastekirjanduse Keskusest, kes on ka ajakirja peamised partnerid ja levitajad. Lisaks Eesti Kirjastuste Liit, kelle abil jõuavad ajakirjad raamatumessidele.

Praegu valmistame ette Eesti, Läti ja Leedu kirjanike liidu koostöös sündiva ingliskeelse Baltimaade kirjandusajakirja No More Amber esimest numbrit. Olen ELMi toimetajana selle ajakirja Eesti-poolne toimetaja. Nii et ELMi võrgustik katab juba Baltimaid.

Ja lõpuks – ELMi koostööpartnerid on kõik kirjanikud, tõlkijad, toimetajad ja kirjastajad, keda ajakirjas kajastame ja kes ajakirja loevad, aga ka väliseestlased, estofiilid, eesti keele ja kultuuri õpetajad ja välisriikide üliõpilased, uussisserändajad, keda huvitab eesti kultuur ja kirjandus. Kõik, kellele on seda väljaannet vaja ja keda on meile samuti väga vaja.

Kas ELMi toimetus kavatseb osaleda kultuuriministeeriumi välja kuulutatud kirjanduse ingliskeelse erialaväljaande ideekonkursil?

Jah, loomulikult. See oli ühehäälne otsus nii Eesti instituudis kui ka ajakirja kolleegiumis. Juuni alguses ilmub igal juhul ka ELMi värske number.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kriis-abielu-kahekumne-kuuendal-aastal

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht