Kiir(kom)puterdades kontraproduktiivselt
Võtkem aega mõelda. Ja kui tuleb kiusama edevusekurat ning ahvatleb libavõõrsõnadega haritust näitama, lülitage sisse mõtteline hoiatuslamp. •Raadioajakirjanik: „Kui meie (huvitav, kes) siin (huvitav, kus) vaidleme, millal oleks õige aeg tähistada Eesti Vabariigi algust, siis Soomes on asi ammu kindlalt paigas – 5. (?!) detsembril.”
• Ühe päevalehe juhtkirjanik: „Maamaksu kadu lööks … eelarveisse u 0,5-miljardise augu. Riigieelarve läheneb … 100 miljardile kroonile, 5-protsendise (?!) maksukao elab … edukalt üle.”
• Reisiv ajakirjanik: „Rovaniemilt viidi meid natuke edasi, põhjapöörijoonele, kus oli võimalik nautida eksootilist sõitu põhjapõtradega.” (? Nimetatud joon on Rovaniemilt väga kaugel ja sellel tuleksid kõne alla hoopis teised loomad – kaamelid Saharas või elevandid Indias.)
• Suure päevalehe kirjasaatja Londonist: „Guy Fawkes tabati … teolt, tikk käes, püssirohutünnide kõrvalt.” (Püssirohuvandenõulane Fawkes tabati 15. XI 1605. Tikud leiutati paar sajandit hiljem.)
• Kirjanik (maffiamehe kohta): „… ajas täiesti illegaalset äri: klubid ja meelelahutus … ei mingeid kahjulikke sidemeid … kõik sõbrad olid … kunstnikud … ausad ärimehed.” (? Ega sõna illegaalne ole kirjamehe peas segi läinud illikukuga?) Edasi ütleb mees, et maffiaristiisa „on protežee andekatele inimestele”. (Kes siis protektor on?)
• Poliitik: „Meil õnnestus saavutada kõige minimaalsemate kuludega kõige optimaalsem tulemus.” (Mis saab olla vähimast võimalikust veel väiksem ja kõige soodsamast veel soodsam?)
• Ajakirjanik: „Liikumine otsustati ümber kujundada poliitiliseks parteiks.” (Milliseid veel on? Garden party ja партия товара? Pole eesti keele mure.)
• Bretagne’i-eestlane teatab (eesti lehes), et Prantsusmaa „assotsiatiivsete (?!) koolide” tegevuse rahalise külje eest vastutab mõni assotsiatsioon ehk tavaliselt lapsevanemate ühendus. (Ilmselt peab kooliselts erakooli – seltsikooli.)
• Ajakirjanik: „Inglane Tucker kasutas veini hallitusega võitlemisel sulfurit.” (S.t väävlit.)
• New York Timesist reisisoovitusi tõlkiv suure päevalehe ajakirjanik: „Ida-Island on tuntud moai kujude poolest.” Üks sealne puhkekeskus pakkuvat „kauneid vaateid Vaiksele ookeanile”. (Pole Islandi üheski otsas ühtegi moaid. Ka Vaikse ookeani vaadetest ei saa Põhja-Atlandil rääkida. Easter Island (Lihavõttesaar) ja Eastern Iceland on üksteisest väga kaugel.)
• Ajakirjanik, kes käis Venemaal, Sotšis: „Vestlesime hotelli concierge’ga.” (S.t uksehoidjaga.)
• Raadioajakirjanikud: „Tartu ülikool kavandab Maarjamõisa väljale oma teaduskämpust” ja „Kännis (aimata võib, et Cannes’is, s.t [kannis]) avati järjekordne, 60. filmifestival”. (Kust see ää-tamine? Sama vähe on vaja ää-tada ka inglise juba aa-ks hääldatud u-tähte: „rägbi”, „träkid”, kui jutt on ragbist e rugby’st ja veoautodest, truck’idest.) „Tii-džii-vii saavutas uue kiirusrekordi.” (Kui kõvasti mõistatada ja kinnituseks lehti juurde lugeda, võib ülearuse ja väära tsiitsitamisega topelteksitatu ära aimata, et jutt on ülikiirrongist TGV, mis on üks prantsuse asi, Train à Grand Vitesse. Selle lühendit hääldavad prantslased umbes tee-žee-vee. Eesti rahval aga pole põhjust ega praktilist võimalustki õppida tundma kõiki maailmas leiduvaid ladina tähtede nimetusviise. Eesti keeles ainuvõimalik olnuks tee-gee-vee, pärinegu lühend mis keelest tahes.)
• Samasse ritta läheb ka ühe raadioentsüklopedisti äsjane „ladina tähtede tõlkimine”: „Pärast kaksiktornide ründamist pandi USAs terroriste jälitama enn-sii-ei (NCA?) –, mis eesti keelde tõlgitult on enn-ess-aa (NSA).” („Tõlge” osutus õigeks, „originaal” valeks: too asutus on National Security Agency. Milleks oli vaja pusida ladina tähti „inglise keelde tõlkida”?)
• Välispoliitikaasjatundjad teatavad: „ELis on täheldatav laienemise fatigue”,… „vaidlused tuleb depassioneerida” … „olukord on väga kontroverssaalne ja rahustamiseks rakendatud abinõud osutusid kontraproduktiivseteks”. (Lummavad ja uhked, kuid – andke andeks – puha libavõõrsõnad. Nii on öelnud oma uues raamatus Tiiu Erelt igasuguste depretsiatsioonide, tentatiivsuste ja krutsiaalsuste kohta. Tegelikult on ilmselt tahetud rääkida laienemisväsimusest, sellest, et vaieldes ei maksa ägestuda, et olukord on ebaselge, segane või vaieldav ja tegevus annab oodatule või soovitule vastupidiseid tulemusi. Vahel on „kontraprodukti” kasutatud ka siis, kui tehtu ei anna üldse mingeid tulemusi. Nii et äärmiselt uhke väljend on – oodatule vastupidiselt – omavõimalustest tömbim ja tähenduselt segasem. Fatigue, depassionate, controversial ja contraproductive on inglise, mitte eesti keele sõnad, millel ei leidu taskulambiga otsideski mingeid väljendusvõime eeliseid.)
• Paljude (mitte ainult vene päritolu) tele-krimilugude tõlkekirjad ütlevad: „Tunnistaja abiga koostati fotorobot.” (Ja valetavad – näokujutise elemente pakkuva arvutiprogrammi, piltlikult öeldes roboti abil koostati tegelikult ehk robotpilt. See pole foto ja mingeid roboteid tunnistajad ka ei ehita. Vene liitsõnaloogika on eesti keele omale vastupidine – фоторобот on toores, n-ö kalkatõlkes „robotfoto”; see tõlkepärl aga, mis ikka veel ilmub telepildi alla, pole üldse tõlge, vaid mõttelageda vene tähtede ladina tähtedega asendamise tulemus.)
• Ühe erakanali tekstitõlkija lasi vene kriminalistidel mõrvakohale kutsuda kinoloogi. (Tegelikult polnud ei kino ega koerte teaduslikku uurimist, kohale tuli tavaline koerajuht. Tulnuks koerateadlane, olnuks ta künoloog.)
Väikese eeslikõrvavalimiku lõpetuseks paar soovitust kallitele kaasväljendujatele.
1. Võtkem tempot maha – nii palju, kui tarvis selleks, et mõte jõuaks näppudele (või mikrofoni ees töötavale suuvärgile) järele. Eriti hea oleks, kui jõuaks pisut ettegi. Tähtis pole väljapaisatud sõnade hulk, vaid eeslikõrvadega rikkumata sõnum. Kui vaja, palugem või nõudkem tempo piiramise võimalust oma tööandjalt. Kas või streikides. Kui kirjutaja järel pole tõhusat keeletoimetajat või korrektorit (tõhusat niihästi teadmuselt kui ka töökorralduselt – et see võimaldaks tal tekste mõttega lugeda, mitte ainult diagonaalis läbi libistada), siis võtku ta endale võimalus (vajaduse korral seda paludes või nõudes) kirjutatu paraja pausi järel ise üle lugeda. Enamiku eeslikõrvu leiamegi enda järelt ise üles; keegi ei ole nii rumal, kui kiir(kom)puterduse esmatulemus võib näidata.
2. „Võõrsõna” soome vaste (sivistyssana) kalkatõlge on „haridussõna”. Kui tuleb kiusama edevusekurat, pihus sätendavad, kuid harva tarvilikud päris- ja hoopis tarbetud libavõõrsõnad, ning ahvatleb haritust näitama, lülitage sisse mõtteline hoiatuslamp. Juhtub see süttima punaselt ja ütlema, et sillerdav sõna pole päris tuttav ning võib kontraproduktiivselt osutuda hoopis harimatussõnaks, siis – cut it out! Mercilessly! Understood?
No näe kuradit… Lamp kah ei süttinud. Vist sai aku tühjaks.