(:)kõik kassikullaks

(:)kivisildnik

Raske südamega olen ma sunnitud sülitama eesti haridussüsteemile, ühele parimale haridussüsteemile maailmas. Eesti kool kuulub siit peale samasse ritta Eesti Panga, Eesti Energia, Tallinna Vee, Riigikogu, veriste kätega palgaarmee ja meditsiinisüsteemi vampiiridega. Eks ta ole, kõik, mida puudutab väga austatud Aaviksoo, muutub kassikullaks.  Hr Aaviksoo ei ole muidugi süüdi selles, et lõpukirjandi teemade hulgas ei ole enam ühtki Tammsaare-teemat, Tuglase-teemat ega Underiteemat, üldse ühtki eesti kirjanduse teemat ei ole, pole ju varsti enam lõpukirjanditki, milleks siis teemad. Lapsed ei oska lugeda, milleks kirjandus, kirjaoskamatus on fakt. Kirjaoskamatus on epideemiline, aga see käib üleilmse loomastumise juurde. Globalismil on hind ja globalismis on süüdi Aaviksood.  

Nüüd tõuseb tagajalgadele tublide õpetajate koor ja hakkab manama. Huuake südame rahus, aga enne seletage mulle, kuidas sellised asjad juhtuvad. Asi järgmine. Tartu ülikool tegi mõne aasta eest skandaali, sest ei saanud eesti filoloogide kursust kokku. Põhjus oli eemaletõukav ja häbiväärne: gümnaasiumi lõpetajad ei osanud lugeda.       

Tähti nad tundsid, tõsi küll, sõnad olid neile enamasti samuti tuttavad, see on samuti kiiduväärne, kuid teksti mõtet nad ei mõiganud, parimatest gümnaasiumidest parimasse ülikooli pürgijad ei saanud aru, mis oli paberitüki peale kirjutatud. Kas gümnaasium väljastab kirjaoskamatuid või suudavad idioodid läbida gümnaasiumi kirjanduskursuse nagu nüri nuga või, eks seletage ise, head kirjandusõpetajad. Jaa, jaa, jaa. Ma tean, mis nüüd tuleb. Töö on tellija materjalist: algkoolist tulevad lollakad, mis meie enam teha saame. Meie teeme küll head tööd, pingutame, higistame, ületame  ennast. Olgu nii, aga mu meelest eetiline pagar mudast saia ei tee. Teate seda originaalkõnekäändu küll, ma ei ütle seda välja, sest teksti mõistmine käib ka õpetajatel sõna tasandil ja mõte jääb muda ümber keerlema.       

On orjaveri, oli genotsiid, helgemad pead läksid Siberisse, pagulusse või mätta alla, oli küll nii. Aga üks ülikool ei lase kirjaoskamatuid uksest sisse, kui kõik gümnaasiumid lasevad. Ma näen suhtumises vahet ja ma ei saa aru, kust see vahe tuleb. Miks pole gümnaasiumidel väärikust ega südametunnistust? Üks põlvkond turufundamentalismi ja ortodoksset üleilmastumist on muutnud rahva,  kes okupatsiooniajal oli veel 100% kirjaoskaja, mörisevaks biomassiks, kirjaoskamatuteks loomadeks. Põhimõtteliselt ei ole muidugi vahet, kas surra välja Tammsaaret lugedes või feispukis lämisedes, projekt eesti rahvas on lõpetatud ja tema hauakirjaks on + + +     

Lõpukirjandite üheks ärakaotamise põhjuseks on see, et need on mõttetud, lihtsalt loll jutt. Nii tuleb kirjandi asemele tekstimõistmise katse, et kas saab kirjatükist aru ja kas oskab teemal arutleda. Kui gümnaasiumi lõpukatse on lugemisoskuse tuvastamine, mida siis kõik see algkool ja gümnaasium maksumaksja raha eest on teinud? „Mida te teete seal, parasiidid! Minge tööle!” tahan ma Delfi-kommari häälega karjuda.     

Kust aga tulevad need mõttetud kirjandid, mis tuleb ära kaotada? Kes õpetas seda lolli juttu ajama? Puškin või? Kuidas jõudsid gümnaasiumisse ja lõpukirjandit kirjutama kõlupead? Lõpukirjandis kirjandusest loobumine ja kirjandist endast loobumine on kultuurist loobumine ning seega ebaseaduslik, kriminaalne ja põhiseadusega vastuolus. Ma juba kujutan ette, mis tekste seal kirjaoskuse katsumistel lugema hakatakse. Kindlasti ei ole see klassikaline kirjandus, kindlasti ei ole see eesti kirjandus, see on jälle feispuki pläkutamine. Muide sel aastal oli lõpukirjandi teemaks feispukk? Feispukk, saate aru? Sõin täna tüki juustu. Hommikul oli nii paha olla. Vaatan aknast, koerake. Eks ole armas.         

Kujutan ette neid gümnaasiumi lõpu lugemiskatseid feispuki järgi. Ole hea, näita, kus siin toas on aken? Tubli, nüüd ütle meile, mis häält teeb koerake? Õige, koerake teeb auh-auhauh. Lõpetasite edukalt gümnaasiumi ja olete ülikooli lugemiskatseteks küps. Võite lahkuda käpuli, järgmine palun.