Kommentaar – Jaan Krossi kirjandusauhind Jüri Talvetile

JANIKA KRONBERG

Jaan Krossi kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada silmapaistvaid saavutusi neis valdkondades, millel on seos Jaan Krossi mitmekülgse loominguga ning kus ilmnevad sellele iseloomulik eetiline ja esteetiline nõudlikkus.

Jaan Krossi enese kirjanduslik tegevus sai alguse juba varajases nooruses luulest, kuid sõja, okupatsioonide, arreteerimiste ja Siberi-aastate tõttu toimus tema jõurikas kirjandusse tulek alles 1950. aastate keskpaiku ning siis üheaegselt nii algupärase luule loomise kui ka maailmakirjandusse kuuluvate luuletuste tõlgetega eesti keelde. Hiljem lisandus ka proosat, nii et Krossi mahukas panus maailmakirjanduse vahendamisel eesti keelde koosneb ligikaudu 30 raamatust.

Jaan Krossi kirjandusauhinna esimene laureaat oli 2010. aastal Ain Kaalep, kes pälvis selle oma luuleloomingut kokku võtva raamatu „Muusad ja maastikud“ (2008) eest. Kaalep on oma luuletõlgete põhjal koostanud kahes köites valimiku „Peegelmaastikud“ (1976, 1980), samalaadsed tõlgete kogumikud on August Sanga „Laenatud laulud“ (1973, 1974) ja Johannes Semperi „Luulerännakud“ (1975, 1976). Nüüd siis on kahes köites kogumik tagasihoidliku pealkirjaga „Valik tõlkeluulet“ olemas ka Jüri Talvetil, kes on Ain Kaalepit nimetanud oma õpetajaks luuletõlke alal.

Need kaks Tartu ülikooli kirjastuselt ilmunud köidet, kokku ligi 800 lehekülge, on kaugeltki mitte ammendav kokkuvõte Jüri Talveti pool sajandit kestnud tööst maailmaluule eesti keelde vahendamisel. Enesest mõista on tema varajane ja suurim armastus hispaania luule, kuid kahte hilisekeskajast kuni XXI sajandi alguseni hõivavasse kogumikku on kaasatud ka tõlkeid inglise, prantsuse, portugali, katalaani, galeegi, oksitaani, saksa ning slaavi keeleruumist, kokku umbes pooleteisesajalt autorilt. Omaette väärtuse annab mõlemale köitele lisatud mahukas saatesõna „Seoseid ja hargnemisi. (Arutlusi ja mälestusi tõlgitud luulest)“, ekskurss Euroopa luulemaastikul läbi Talveti enese tõlkeloo ja kogemuse. Võib liialdamata ja pateetikat pelgamata väita, et luule on Talvetile üks inimese olemuse vältimatu eeldus ja osa, samamoodi kui armastus. Ehk nagu on öeldud raamatu saatesõna lõpus: „Kuni jätkub maakeral elu, tärkab lakkamatult luule – hümn armastusele ja ilule. Mida tehnilisemaks ja loodusest võõrandatumaks ilmaelu muutub, seda enam kasvab nende inimeste hulk, kes olgu loojatena või loovusele kaasaelajatena vajavad luulet – toitu hingele, julgustust ja lohutust südamele“ (II, lk 489).

Lisama peaks, et Talveti vahendajategevus on olnud tõhusalt mõlemasuunaline – tänu temale tuntakse mujal maailmas veidigi rohkem nii meie rahvuseepost „Kalevipoeg“ kui ka Juhan Liivi luulet. Nii eesti keeles kui mujal ilmunud traktaatides on ta käsitlenud ka Jaan Krossi loomingut.

Kui Juhan Liivi luuleauhinna ja Ivar Ivaski stipendiumiga on varem tunnustatud Jüri Talveti luulet, Eesti Vabariigi teaduspreemiaga pikaajalise tegevuse eest läinud aastal tema teadustegevust, siis tänavu välja antud Jaan Krossi kirjandusauhinnaga väärtustati Jüri Talveti pool sajandit kestnud tõlketööd, mille üheks väljundiks ja kokkuvõtteks on need kaks soliidset köidet maailma luulet.