Laenutustasu nii- ja naapidi

Mõnigi autor võib peagi oma pangakontole laekuva summa üle rõõmu tunda. Et see nii ka edaspidi oleks, tuleb laenutustasu rahastamine kindlale alusele viia.

PILLE-RIIN LARM

Igal suvel pärast jaanipäeva võib oodata uudiseid raamatute laenutustasu kohta. Sirbi trükkimineku ajal ei ole nimekirjad ega summad veel kinnitatud, Autorihüvitusfond (AHF) avalikustab summad ja maksab need autoritele välja 27. juunil. Üht-teist saame aga lugejatele teada anda juba praegu.

Mälu värskenduseks. Laenutustasu ei ole toetus ega preemia, vaid seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Kirjarahvas on pidanud selle pärast kõva kära tegema.

2022. aastal oli laenutustasu eelarve nii väike, et AHF nimetas seda röövimiseks. Muret käidi selgitamas kultuuriministeeriumis ja mujal. Järgmisel aastal eelarve kasvaski, aga mitte piisavalt – autorite esindajad kaalusid koguni kohtusse pöördumist. Mullu septembris tuli meeldiv teade, et 2024. aasta eelarves suurendatakse laenutustasu mahtu ühe miljoni euro võrra.

Rahvaraamatukogude nõutuim teos oli mullu Eero Epneri „Lembit Ulfsak“ (kirjastus Caligari).

Tänavune laenutustasu eelarve on niisiis 1,5 miljonit eurot. See summa jagatakse taotluse esitanud autorite vahel rahvaraamatukogudes 2023. aastal tehtud laenutuste põhjal. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eesti 493 rahvaraamatukogu (neist 489 allus kohalikele omavalitsustele). Rahvusraamatukogu statistika põhjal tehti neis koos pikendustega 9 486 325 laenutust, sh 8 219 000 kojulaenutust. Oluline on aga märkida, et laenutustasu arvutamisel pikendused arvesse ei lähe. Ilma pikenduseta oli laenutusi 3 780 711.

AHFi juht Ainiki Väljataga annab siinkohal hea soovituse: kui soovid oma lemmikautorit tema raamatu laenamisega toetada, siis ära laenatud teose tähtaega pikenda. Parem tagasta raamat ja laena see uuesti.

Ulmelistesse kõrgustesse lemmik­autori laenutustasu mõistagi kerkida ei saa. Kõigepealt ei võimalda seda eelarve, aga lisaks on laenutustasule kehtestatud ülempiir: neli eelmise aasta keskmist brutokuupalka, seekord kokku 7328 eurot. Laenutustasu ülempiir oli isegi kõige menukamatel autoritel näruse eelarve tõttu aastaid kättesaamatu, kuid tänavu saab maksimumsumma üle 30 autori (parasjagu). Nõutuim teos oli mullu rahvaraamatukogudes Eero Epneri „Lembit Ulfsak“, millel on AHFi andmetel koguni mitu tuhat laenutust rohkem kui teistel.

Menuraamatute autorid ei hakka siiski elama või sees. Nende laenutustasust arvatakse maha tulumaks. Kätte jääva summa puhul tuleb silmas pidada, et see on kogu aasta eest – kui jagada tasu 12 kuu peale, ei ole ju tegu teab mis rikkusega. Aga järgmiste teoste loomisel abiks ikka.

Aitäh, lugejad ja laenajad. Aitäh, kultuuriminister Heidy Purga, professionaalse suhtumise eest.

Kuidas edasi? Kõigepealt tuleb jälgida, et laenutustasu eelarve uuesti ei hanguks. Laenutustasu maksmine tuleb seada kindlatele alustele, nii et see igal aastal ei sõltuks eelarveläbirääkimistest.

Seejärel tuleb kuidagiviisi ära lahendada e-raamatute laenutustasu ummikseis. Praegu e-raamatute laenamise eest laenutustasu ei maksta. Nende eest peaksid autorid praegu tasu saama kirjastajatelt – kirjastaja müüb litsentsi ja sellest teatud osa peaks sõltuvalt lepingust minema autorile. Autorid kurdavad aga, et niisugune süsteem on läbipaistmatu ning et neil on kirjastajate käest infot ja raha raske kätte saada. Paljud autorid ei olegi seetõttu e-raamatute väljaandmisest huvitatud. Lugejad nurisevad e-raamatute tagasihoidliku valiku pärast.

E-laenutusi oli mullu umbes 100 000 – paberraamatute miljonite laenutuste kõrval väike arv, kuid see kasvaks, kui autoritel oleks suurem motivatsioon e-raamatuid välja anda. Soomes saadi e-raamatute autoritele laenutus­tasu maksmiseks vajalike seaduse­muudatustega eelmisel aastal hakkama. Innustan ka Eesti justiits­ministeeriumi seda väikest, aga mõjusat sammu ette võtma. Raamat on raamat, sõltumata vormist.

E-raamatute laenutusvõrgu arendamisel tuleks senisest enam silmas pidada kasutajamugavust. Mirko keskkonna tehnilisi probleeme käsitleb tänases Sirbis Maria Mölder.

Laenutustasu statistikasse võiks kaasata kooli- ja teadusraamatukogud. Jällegi: Soome pakub head eeskuju. AHFi hinnangul tooks see Eestis juurde ligi miljon laenutust ning kindlustaks suurema tasu lasteraamatute autoritele ja illustraatoritele.

Nende konkreetsete sammudega oleks küll tore järgmisel aastal eesti raamatu 500. aastapäeva tähistada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht