Luule ja tõde

Kõne 14. mail 2022 festivali „Prima vista“ raames aset leidnud avalikul kohtumisel lüürilise minaga

HASSO KRULL

1. Tõde ei saa välja öelda.

2. Kui tõde saaks välja öelda, siis ta oleks seal väljas, mitte siin sees. Kus tõde siis oleks? Kuidas me ta veel üles leiaks? Tõde läheks kaotsi. Risk oleks liiga suur.

3. Kui tõde ei saa välja öelda, siis ei saa teda ka välja rääkida. Kui me tõe välja räägiks, läheks ta kaotsi, ja selleks, et seda ei juhtuks, jääks ainult üks võimalus: tõde uuesti sisse rääkida.

4. Aga tõde saab sisse rääkida ainult siis, kui ta on alles, kui ta on meie juures, kui ta on meie enese tõde. Kui ta on tõde ise, ise tõde, nii et me pole tõest väljas, vaid oleme tõe sees, tõe enese sees, enese tõe sees, ja sel juhul võib hõlpsasti juhtuda, et kui tahame tõde sisse rääkida, võime ennast sisse rääkida. Kuidas siis endast veel välja saada? Kuidas tõde endast välja saada?

5. Kui see kord on juhtunud, ei saa me tõde enam kunagi endast välja. Välja arvatud ühel tingimusel: me peame ka ise välja minema, peame ise endast välja minema, ja tõe endaga kaasa võtma, et olla siis koos tõega seal väljas. Olla kohe tõega endast väljas.

6. Aga sellega on nõnda, et see ei lähe läbi. See ei lähe meil läbi, sest me ju olime tõe sees, tõe enese sees, ise tõde, või tõde ise, kui nii võib öelda (ja alati võib öelda, juhul kui tõesti tahame tõde öelda ja mitte valetada), ühesõnaga – me ei saa minna läbi, ei saa minna tõest läbi, enesest läbi, tõest enesest läbi, sest kui see kõik läheks läbi, kui tõde tõesti läheks läbi, siis olekski kõik läbi, me oleksime ise läbi ja tõde oleks ise läbi, oleks nii-öelda omadega läbi, tõde olekski läbi ja me oleksime omadega läbi.

7. Aga seda ei saa olla. Tõde ei saa kunagi läbi olla. Tõde ei saa kunagi läbi saada, ta ei saa omadega läbi saada ja ka meie ei saa omadega läbi saada, me ei saagi enesega läbi saada, sest me ei saa ju tõe enesega läbi saada. Olge tänatud, kõik head jumalad ja esivanemate vaimud! Tõde ei saa kunagi läbi saada! Meie ei saa kunagi läbi saada! Meie ei saa kunagi tõe enesega läbi saada! Tõesti, meie ise, ei saa tõega meie enesega, tõega meie tõega enesega kunagi läbi saada! Halleluuja! Halleluuja! Halleluuja!

8. Aga ärge veel rõõmustage, ristirahvas. Ärge isegi teie rõõmustage, ristita rahvas. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile: me ei saa läbi saada. Ei saa tõega läbi saada. Ei saa tõega läbi minna. Aga me saame veel üht: me saame kukkuda. Me saame läbi kukkuda.

9. Tõega, me saame läbi kukkuda. Tõe enesega läbi kukkuda. Tõest enesest, kui nii võib öelda, läbi kukkuda, ja seega tõest välja kukkuda, tõesti tõest enesest tõega välja kukkuda, oma läbikukkunud tõega tõesti tõest enesest välja kukkuda. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile – nii võib see välja kukkuda.

10. Ja siis me ei saa enam midagi öelda. Ei saa enam midagi välja öelda. Sest kõik on juba välja kukkunud. Niimoodi on see kord juba välja kukkunud. Oi hallõ, hallõ luuja, kas sul tõesti olõ-ei esihindäst hallõ? Et see niimoodi välja kukkus? Et see niimoodi läbi läks?

11. Aga oot-oot. Ärme veel kiirustame. Ärme veel kuhugi kiirustame. Kui see ikka läbi läks. Kui tõde ikka tõesti läbi läks.

12. Siis pole meil ju häda midagi. Meil pole häda midagi. Teil pole häda midagi. Tõel pole häda midagi.

13. Tõde sai välja öeldud. Ta kukkus läbi. Me läksime enesest välja, tõesti enesest välja, meie tõde kukkus läbi, kukkus tõesti läbi, koos meiega läbi, aga kus ta nüüd siis on? Ta on seal, kus ta välja kukkus. Meie juures ta välja kukkus. Ta on meie juures.

14. Meie tõde on meie juures läbi läinud, meie juures välja kukkunud, ja see on ka välja öeldud.

15. Me ei olegi ennast sisse rääkinud. Me oleme nüüd ennast välja rääkinud. Enesest välja rääkinud, tõest välja rääkinud, tõest enesest välja rääkinud. Tõe juurde rääkinud.

16. See tähendab, et me võime veel rääkida. Võime veel juurde rääkida. Võime tõde veel juurde rääkida. Võime tõde veel juurde luuletada, võime tõde ise juurde luuletada, nii palju kui kulub, kuni tõde ise ära kulub, kuni luule ise ära kulub. Küll see meile ära kulub. Just nii saavadki kokku luule ja tõde.