Luulesalv

EDA AHI

Eda Ahi pälvis emakeelepäeval luule­koguga „Sõda ja rahutus“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aasta­auhinna. „Sõda ja rahutus“ on kirjutatud aasta jooksul, kui Ahi elas Ukrainas. Raamatu ilmumise puhul antud inter­vjuus tõdeb autor: „Olin väga üllatunud, nähes, kui võimsalt lokkab kunstielu sõja ja hävingu kiuste – või vastupidi, võrsudeski kohati justkui otse rusude keskelt“ (Sirp 11. I 2019). Sirbil on au avaldada mõned uued Eda Ahi luuletused.

 

Proloog

ma pole iial olnud lausuja
või sõnamaag, heal juhul -posija,
pigem aga lihtsalt kirjutaja
ja sõnarosinatenosija.

kord ühel kõnekäänulisel rajal
ma eksisin nii padurappa teelt,
et mõtlesin: just seda ongi vaja
ja hüppasingi võssa lepselt reelt.

 

Varesevalgus

valged varesed kisavad rannal
ja veavad varesejalul
otse liivale mõtteteri.

kisagu pealegi – palun –,
kui mõttelend vilja kannab.
ega see pole ometi sala-
dus: parem vahetud varese-
kui teeseldud värsijalad.

 

Keelepeks 

me peksame hoolega keelt
nõnda, et väriseb rehi.
hulk tublisid naisi ja mehi
on keelepeksmisemeelt.

on terav ja sõklane keel,
teda peksta ei ole just lust.
me ei viitsi küll peksta keelt,
kuid ei ihka ka ikaldust.