Miks eestlane laulab?

KAISA LING

Näiteks sellepärast, et on suvi, vallatu suvi, laotuses päiksenaer, nüüd on rõõmudeks antud aeg. Just praegu saame kasutada haiguste hooaja ajutist järele­andmist, nautida gripivabu hingamisteid ja vahelduseks natuke ka õues lõõritada.

Meie, Eesti noored (kelle hulka end veel soovin lugeda, palun!), armastame oma kodumaad, meile meeldib Eesti suvi, me ilus eesti keel ja laul. Tänu värskele abieluvõrdsusele hakkabki Eesti saama selleks riigiks, kus unistame elada. Kuna suve saab siinmail soojas ja päikeselises kliimas pühitseda vaid mõned kuud aastast (mida kliimakriis küll juba tuntavalt pikendab), soovime kohe võimalust kasutada. Esimene vastus ongi – laulame, sest õues on hea soe! Mets mühiseb ja kägu kukub ra’al jne.

30. juunist kuni 2. juulini toimub Tallinnas suve suurim muusikaüritus, XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“. Vana koorilauljana olen elevil, et pärast hiiglama pikka vaheaega taas laulupeole pääsen. Küll kuulajana, aga ikkagi! Hiljuti vastas üks tavaline täiskasvanu minu õhinale veidi üleolevalt: „Ah, see ei ole ju kellegi päris laulu­pidu.“ Risti vastupidi!, ütlen mina. „Suurte“ laulupidu on küll, nojah, suurem, auväärsem, teenib rohkem meedia tähelepanu jne, ent kas selle ebavõrdsuse põhjused ei tärka teatavast täiskasvanu perspektiivi eelistamisest? Noorte pidu tunnetan isegi olulisemana. Nagu ütles tänavuse peo kunstiline juht Pärt Uusberg: ta on oma nahal kogenud, kuivõrd sügavalt võib üks laste- ja noortekoor mõjutada noore inimese tulevast elu, kasvatades järk-järgult hinge armastust (koori)-muusika ning elu ja inimeste vastu.* Just noorte laulupeod kujundavadki suurte pidudega vaheldudes korraga tuhandetes noortes maast-madalast harjumuse laulda, laulda koos, laulda nii keerukat uudisloomingut kui ka laule, mis alati olemas on olnud ja mida suurem osa meie väikese riigi elanikest teab. Niisiis, teine vastus: me oskame hästi laulda, sest me oleme palju harjutanud!

Kindlasti on meil ka per capita võrdluses palju häid lauljaid – harjutades saadakse ikka meistriks, paratamatult. Ja mitte üksi häid lauljaid, vaid – nagu Uusberg osutas – ka häid inimesi. Neid on aga hädasti vaja, kui me niigi kõik omavahel riius oleme ja üleaedseteks on hullud.

Läbi ajaloo oleme ikka laulnud. Ei üllata, et meil on USA mustanahalistega sarnane suulise pärimuse traditsioon. See tuleneb meie ajaloost: vaeste, põllumajandusest sõltuvate ja orjastatud rahvaste jaoks, kes kirjagi ei osanud, oli laulul seda rohkem asendamatuid sotsiaalseid funktsioone. Bluusi­rahva muusikakooliks sai kirik, meil laulupidu. Laul on vabaduse tööriist, meie ühisvara, keelevaramu, rahvuslik mälu ja teadmine, vajaduse korral agitatsioon ja hädasireen. Kavaluse abil võis mõisa/istanduse põllul jagada teistega ümberütleva laulu abil priiusesõnumeid, millest rõhujad aru ei saanud. Emakeelne laul kannab ajalugu, mütoloogiat, olmeharidust, kombestikku ning on sõna otseses mõttes meie järjepidevuse garantii. Kolmas põhjus: tänu laulule olemegi vabad eestlased.

Niisiis on selge, et me ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta, vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Laulu kui kõige erilisema pilli olemus on mitmetahuline. Seda on küll väga mugav kaasas kanda, aga tuleb ka arvestada, et muusika sünnib kehas, mis laulmisest tervenisti osa võtab. Kompleksse füüsilise tegevuse ajal on väga raske midagi muud teha, kasutuses on nii suured kui ka miniatuursed lihased, mis muidu väga treeningut ei saa, parandades niiviisi kopse ja siseelundkonda, rääkimata psühholoogilistest hüvedest. Neljas põhjus: laulmine turgutab füüsist.

Laulmine stimuleerib korraga nii vasakut kui ka paremat ajupoolkera, treenib mälu ja probleemide lahendamise oskust, endorfiinide vabanemine aitab kõrvaldada meeleoluhäireid ja väsimust. Viies põhjus: laulmine teeb tuju heaks! Eestis kasvab rõõmsaid ja lootusrikkaid noori tänu sellele, et oleme saanud laulukaare all koos laulda, et ilu see edeneb õuede õlal ja me lendame mesipuu poole.

* https://2023.laulupidu.ee/uudised/60-aastat-noortepidude-traditsiooni-1-aasta-jargmise-noortepeoni/