„Neetud õnnetuse terviseks!“

Imbi Neeme jälgib romaanis „Kokkupõrked“ kahe õe suhte dünaamikat ja vastupidavust.

KARMEN MAAT

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

2017. aastal lõi rahvusvahelise kirjastuse Penguin Random House Austraalia haru sooviga elavdada sealset kirjanduselu ja leida uusi autoreid Penguini kirjandusauhinna (The Penguin Literary Prize). Võitjat premeeritakse 20 000 dollariga ja tema teos avaldatakse. Igal aastal on kirjastusele konkursil osalemiseks laekunud ligikaudu 400 käsikirja. 2019. aastal võitis Penguini auhinna Imbi Neeme käsikirja „The Spill“ eest, romaan ilmus trükis aasta hiljem.1 Eesti päritolu autori debüütteos on nüüd pealkirja „Kokkupõrked“ all tõlgitud eesti keelde.

Kirjastus Penguin reklaamib Imbi Neemet kui „lootustandvat romaanikirjanikku“ ja seda kinnitab kirjaniku tugev debüütteos.

Miles Standish

„Kokkupõrgetes“ hargneb lahti kahe õe Nicole’i ja Samantha lugu. Näeme sündmustikku mõlema vaatenurgast, kuid mitte kronoloogilises järjekorras: ajaliselt toimub tegevus aastate 1982–2018 vahel. 1982. aastal sattusid õed Lääne-Austraalias Perthis ema juhitud autoga avariisse, jäid küll terveks, ent mis ei ole neil ligikaudu 40 aastat hiljem meelest läinud. Pärast seda, kui ema on surnud ägedasse maksapuudulikkusse, ujuvad pinnale Cooperite perekonna saladused, mida ükski tegelane ei saa enam varjata. Pidevalt mineviku ja oleviku vahel pendeldav teos näitlikustab, missugune mõju võib olla möödaniku sündmustel.

Samantha ja Nicole on kasvanud üles keerulistes oludes. Nende ema Tina maadles alkoholisõltuvusega, mis oli üks peamisi vanemate tülide põhjuseid. Ka pärast lahutust ei saavutatud omavahel head läbisaamist. Keset tühje pudeleid ja ema-isa karjumist toetusid lapsed teineteisele. Täiskasvanuna pole õed enam nii lähedased: kui pisikese tüdrukuna mõtles Samantha, et kurb oleks suureks saades õest lahus elada, siis täiskasvanuna ei jäta ta kasutamata juhust öelda Nicole’ile midagi halvustavat.

Peategelaste elud on kulgenud üpriski erinevaid radu. Väliselt tundub Samanthal olevat läinud ideaalselt: tal on abikaasa, tütar ja stabiilne töökoht, seevastu kui Nicole on teinud kehvi valikuid nii karjääris kui ka armusuhetes. Sündmuste hargnedes saab selgeks, et õed on kohad vahetanud: Nicole’i elu on lõpuks hakanud paika loksuma ja Samantha on varjanud suurt saladust. Teoses põrkuvad peategelaste iseloomud, nad on harva ühte meelt. Kõige suuremaks tüliõunaks on 1982. aastal toimunud autoõnnetus, millest hakkavad lahti hargnema järgnevad sündmused. Esmapilgul jääb segaseks, miks on see avarii niivõrd tähtis, kuna ohvreid ju ei olnud ja see juhtus väga ammu. Juhtum ilmestab aga õdede võimetust jõuda milleski ühisele arusaamisele: nad vaidlevad pidevalt õnnetuse detailide üle, nii nagu neil on mitmest muustki sündmustest lahknevad versioonid. „Kokkupõrked“ näitab, kuidas sama olukorda kogenud inimesed võivad seda täiesti erinevalt mäletada. Mälu ebausaldusväärsuse ilmestamiseks on romaanis toimunut kirjeldatud nii, nagu see juhtus, tagantjärele kõneledes aga lisanduvad sellele ajapikku valed detailid või räägitakse endast parema mulje jätmiseks valikuliselt.

Nicole’i ja Samantha ema Tina ei olnud tavapärane joodik, kes hoolis ainult pudelipõhja vaatamisest. Õed kasvasid küll üles boheemlikus kodus, kus üks toidukord võis sisaldada juustukrõpse koos õunaviiludega ja alati ei pruukinud koolipäevaks puhtaid sokke leiduda, kuid sellest hoolimata kandis Tina hoolt oma laste heaolu eest – teoses paljastub, et rohkemgi, kui nad seda uskusid. Kodune olukord mõjus õdedele erinevalt: Samantha tundis vajadust stabiilsema elukeskkonna järele, mida talle lõpuks pakkus elu isa ja tolle uue abikaasa juures, Nicole’i see aga nii raskelt ei mõjutanud.

„„Ja kuule,“ jätkas Samantha, „isegi kui ta oli seal ja isegi kui ma oleksin kõnet pidanud, ei oleks ema seda mäletanud, sel ajal oli ta peaaegu iga päev silmini täis.“ – „Tegelikult on nii, Sam, et ta mäletas alati kõike,“ vastasin ma ja tundsin, kuidas viha mu kurku kraapis. Mind pahandas, kuidas õde ema alkoholilembusega alati liialdas, justkui joomine oleks olnud ainus asi, mida ta oma elus tegi. „Ta mäletas rohkem kui isa, kelle tähelepanu keskmes olid ta abikaasad““ (lk 21). Nii vaidlevad õed Tina peietel. Nicole on alati üritanud kaitsta ema au, mida Samantha ründab. Samantha leiab, et ema ei armastanud tütreid, vaid valis nende asemel joomise. Nicole aga teab, et kõigi oma vigade kiuste ema armastas neid. Minevikukildudest ilmneb, et Tina mõistis, et tal on alkoholiga tõsine probleem, ning püüdis lastele selgeks teha, et nood tema viga ei kordaks.

Paraku ei ole Tina Cooperite perekonnas ainus, kes saab viinakuradiga hästi läbi. Ebaterve suhe alkoholiga on ka tema tütrel Samanthal, kes on suutnud kõigile jätta täiskarsklase mulje. Raske öelda, miks ühel õel õnnestus säilitada tervislik suhe alkoholiga ja teisel mitte – Samantha ise arvab, et tal on nõrk iseloom nagu emalgi, kuid näib, et pigem on alkohol talle olnud lihtne ja kiiretoimeline abivahend murede unustamiseks ning rahu säilitamiseks pingetaluvust pidevalt kompiva tütre kõrval. Ajapikku kogused suurenesid ja kujunes välja sõltuvus. Sattunud purjuspäi avariisse, ei saa ta oma probleemi enam varjata. Kui Samantha abikaasa ja tütar tunnevad ta valede pärast suurt pahameelt, siis õe Nicole’iga saab ta pärast autoõnnetust ootamatul kombel taas lähedaseks. Õde on sõltuvusravi teekonnal Samantha suurim toetaja, kellega saab jagada ka kõige valgustkartvamaid saladusi. Nicole omakorda pihib talle nurisünnitusest ja valust, et talt on võetud võimalus kunagi emaks saada. Õed mõistavad, et on aastaid vaielnud tühiste asjade üle, selmet teineteiselt tuge otsida.

Romaanis „Kokkupõrked“ on õdede suhte dünaamikat hästi kujutatud. Pere ainsa lapsena on mul raske mõista õdede-vendade sidet, mille puhul isegi täiesti erineva iseloomuga inimesed, nagu Nicole ja Samantha, ei suuda teineteise elust täielikult lahkuda ka pärast valusaid sõnu ja inetuid tegusid. Imbi Neeme tugines romaani kirjutades omaenda suhtele kahe õega ning kogus ka sõprade lugusid. Teda paelus, kuidas õdede vahel võib olla valestimõistmisi, vimma ja kadedust, aga siiski jäädakse üksteisele ustavaks.2

Nicole ja Samantha õesuhte kõrval on romaanis marginaalsem teine õdede läbisaamine – Tina ja Megi. Pärast oma õe surma tunnistab Meg tema lastele, et magas nende isaga. Kumbki osaline ei teadnud, et Tina oli aru saanud, kellega abikaasa teda pettis. Nicole’i ja Samantha mälestustest ilmneb, et hoolimata reetmisest oma kahe kõige lähedasema inimese poolt, püüdis Tina õega ühendust hoida, kuid tema püüdlused luhtusid, kuna Meg tundis suurt häbi. Jällegi saab selgeks kahe õe sideme tugevus. Tina ja Megi teed enam ei ristunud, kuid vähemalt Nicole ja Samantha jõuavad arusaamisele, et õe toetus on mõlemale tähtis ning pereliikmete suhted on tervislikumad, kui jäädakse üksteise vastu ausaks.

Kirjastus Penguin reklaamib Imbi Neemet kui „lootustandvat romaanikirjanikku“ ja seda kinnitab kirjaniku tugev debüütteos. Sõnaseadja mängib osavalt tegevusaegadega, süžee on hõlpsasti jälgitav: näiteks kui keegi vihjab põgusalt millelegi juhtunule ja rohkem lugejale ei selgitata, aitab järgmises peatükis sama seiga kirjeldus loo terviku kokku panna. Samuti on Neemel korda läinud jutustamine kahe peategelase vaatevinklist. Raamatut lugema hakates jälgisin pingsalt peatüki algusesse märgitud õe nime, kuid teose arenedes see enam vajalik ei olnud, kuna jutustamisviisi järgi saab aru, kumb parasjagu kõneleb: Samantha enesekeskne mõtteviis vs. Nicole’i isetu suhtumine. Romaani seesugune ülesehitus mõjub keskse teema väljajoonistamisel õnnestunud lahendusena, seda lugu poleks saanud rääkida ainult üks õdedest. Samuti näitab kahe peategelase mälestuste kõrvutus, kuidas mäletamine ajas muutub.

Kõik ei ole nii, nagu tundub – see võiks olla „Kokkupõrgete“ lugemisel juhtlauseks. Teoses ei paljastu ainult õdede saladused, vaid ka nende lähedaste omad. Kogu Cooperite perekond on teinud vigu, mis mõjutab ümbritsevaid ja mille ilmsiks tulemine näitab neid kõiki uues valguses. Minevikku ei saa enam muuta, jääb vaid võimalus tehtud eksimustest õppida – sellega alustamiseks pole kunagi liiga hilja.

1 https://www.penguin.com.au/news/2912-penguin-literary-prize-2021

2 https://www.youtube.com/watch?v=XGSNT_t5brE&t=1078s

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht