Pealelend: Kerli Gutman
UNESCO egiidi all on äsja välja kuulutatud 2014. aasta maailma raamatupealinna konkurss. Esimesena pälvis selle tiitli 2010. aastal Ljubljana ja praegu on maailma raamatupealinn Buenos Aires. Alates 23. aprillist kuulub tiitel Jerevanile ning 2013. aasta raamatupealinnaks on valitud Bangkok. Raamatupealinna tegevusaasta ei kattu päriselt kalendriaastaga, vaid saab alguse rahvusvahelisel raamatu ja autoriõiguse päeval, 23. aprillil, mida ka Eestis on tähistatud juba aastaid mitte üksnes jüripäeva, vaid UNESCO algatusel ka raamatu ja roosi päevana. Seoses raamatupealinna konkursiga mõned küsimused UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni värskele peasekretärile Kerli Gutmanile. * Mõne aasta eest valmistati Eestis ette Tartu esitamist UNESCO kirjanduslinnaks. Kas ja kuidas see kavatsus teoks on saamas? Taotlus Tartu esitamiseks UNESCO loovlinnade võrgustikku kirjanduslinna kategoorias on tõepoolest alanud aastal ettevalmistamisel. Tartu kirjandus- ja kultuuriringkondade sellekohane soov esitati ning linnavalitsuse heakskiit ideele saadi küll juba mõnda aega tagasi, kuid taotluse kirjutamine UNESCO-le on aeganõudev protsess ja nii on ka Tartu taotluse koostamine mitmetel põhjustel veninud. Alanud aastal oleme alustamas uue hooga ja loodetavasti saame sel kevadel eeltaotluse UNESCO-le esitatud. Rõõmustame, et ka riik on selle algatuse elluviimiseks leidnud pisut rahalist tuge. Pärast eeltaotluse esitamist jääb üle oodata julgustavat hinnangut peakorterist ning seejärel saame taotluse esitada läbivaatamiseks rahvusvahelisele ekspertkomisjonile. Kui meie püüdlused vilja kannavad, siis on kirjanduslinna staatus Tartule alatine. Küll aga tuleb hoolitseda iga-aastase aruandluse eest ning, mis peamine, hoida Tartu kirjandus- ja loomeelu elavana!
Mismoodi suhestuvad UNESCO raamatupealinnad ja UNESCO kirjanduslinnad? Mille poolest need õieti erinevad ja mida tuleks arvestada kandideerimisel?
Erinevusi on mitmeid. Peamine on vahest staatuse periood: raamatupealinn valitakse üheks aastaks ja kirjanduslinn ilma ajalise piiranguta. Ka kuulub kirjanduslinn loovlinnade võrgustikku, mille üheks oluliseks eesmärgiks on ärgitada koostööd ja kontakte kõigi seitsme loovlinnakategooria vahel. Seega hakkab valitud linn kuuluma rahvusvahelisse koostööraamistikku, kuhu lisaks kirjanduslinnadele kuuluvad disaini-, gastronoomia-, filmi-, meediakunsti-, muusika- ning käsitööja rahvakunstilinnad. Raamatupealinnalt seevastu oodatakse selget üheaastast programmi. Kummagi tiitliga ei kaasne UNESCO rahalist toetust.
Mismoodi taotlus vormistada?
Raamatupealinna taotluses tuleb 2012. aasta 27. aprilliks esitada UNESCOle tegevuskava koos eelarvega. Täpsema info taotluse koostamise kohta leiab UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni veebilehelt www.unesco.ee.